Töötoad täiskasvanutele

NÄGEMATA NÄHTUD MAAILM

Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada.

Praktilises muuseumiprogrammis pakume mängulist võimalust kogeda pimedana liikumist ja pimeda saatmist, samuti on võimalik proovida järgi punktkirja lugemine ja kirjutamine. Teeme juttu juhtkoertest ning tutvustame erinevaid abivahendeid, mis pimedate ja vaegnägijate elu lihtsamaks teevad. Lisaks selgitame, kuidas vajadusel pimedat abistada. Pöörame tähelepanu ka silma anatoomiale ning seostame seda enamlevinud nägemishäiretega. Osaleja laiendab silmaringi ning saab kaasa elulisi oskusi ja soovitusi.

ESMAABI ABC

Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu.

Programmis kordame üle põhilised esmaabivõtted ja meenutame, millal ja kuidas neid teostada. Käsitleme enamlevinud õnnetusliike ning julgustame märkama inimese normist erinevat käitumist ja pöörama sellele tähelepanu. Soovi korral on võimalik harjutada elustamist mannekeeni peal.

Tunnis osaleja õpib paremini hindama ohusituatsioone ja oskab muuta keskkonda turvalisemaks ning seostab esmaabivõtete toimemehhanisme inimkeha anatoomiaga.

TOIDU TULEVIK

ÜRO hinnangul võib inimkonna toitmine olla juba 30 aasta pärast kogu ühiskonnale suureks väljakutseks ning sellele tulevikuprobleemile ja võimalikule toidukriisile tuleb mõelda juba täna.

Muuseumitunnis arutleme kitsaskohtade üle, mis on seotud toidu tootmise, tarbimise ja transpordiga. Rühmatöö formaadis asuvad osalejad tulevikuteadlastena välja töötama innovatiivset lahendust, mis päästaks maailma toidukriisist.

Soovime osalejaid panna mõtlema kuludele, mis on seotud toiduainete tootmisega ning seeläbi pöörama tähelepanu igapäevasele toidu raiskamisele ja võimalustele selle vähendamiseks.

OLLA OLEMAS – VAJALIK LEIN

Külastajate poolt kõrgelt hinnatud aastanäitusest „Loomulik surm“ inspireeritud muuseumitunnis käsitleme surma laiemalt, aga ka isiklikul tasandil. Programm koosneb tuurist teematoas ja sellele järgnevast vestlusringist.

Muuseumi teematoas mõtiskleme, miks on surm ühtaegu ligitõmbav ja eemaletõukav. Uurime, mis toimub kehaga pärast surma ning millised sotsiaalsed normid ja tavad inimese lahkumisega kaasnevad.

Teises pooles mõtestab osaleja, mida lein tema jaoks tähendab ja millised tundeid see võib endaga kaasa tuua ning kuidas selle kõigega toime tulla. Arutelus kaalume erinevate lähenemisviiside mõju ja vajalikkust. Avameelne juhitud vestlus aitab osalejal end isiklikeks kokkupuudeteks leinaga paremini ette valmistada – nii kaotusvalu kogedes kui ka toetava lähedasena.

Programmi loomist nõustas MTÜ Moreno Keskus.

TEADUSTEATER “AVALIK LAHKAMINE”

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume meditsiini, täpsemalt anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad anatoomilised joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Vaatemäng sobib inimestele, kes tunnevad huvi inimkeha toimimise ja sisuka meelelahutuse vastu. Pakume head võimalust saada uusi teadmisi, kinnistada vanu ning veeta tunnike õdusas vanalinna katusekambris. Anatoomiateater toimub neljanda korruse ringauditooriumis ning selle kestel ei külastata muuseumi näituseid.

LABORITUND “KUIDAS TÖÖTAB MINU SÜDA?”

Laboritunnis vaatleme ja arutleme, kuidas inimese süda töötab ning uurime selle seisundi mõõtmisvõimalusi EKG näitel. Kasutades Vernier andmekogujaid saab iga osaleja mõõta enda südame elektrilist aktiivsust ja visualiseerida seda graafilise kujutisena, analüüsida ja võrrelda normväärtustega. Vaatame sagedasemaid elektrokardiogrammis ilmnevaid ebakorrapärasusi.

Mõõdame vererõhku ja räägime, kuidas on sellega seotud veresoonte elastsus ja südamelöögid. Samuti selgitame, miks on vererõhu jälgimine oluline, räägime millistes piirides vererõhk võiks olla ja millised tegurid seda mõjutavad.

Töötoas osalenu mõistab paremini südame ja veresoonkonnaga seonduvaid tervisenäitajaid ning, kuidas tema süda töötab. Ja tegelikult on see kõik meelelahutuslikum, kui kirjelduse põhjal tunduda võib. Sobib hästi meeskonnaürituseks.