Забронировать групповое посещение

Хотите забронировать групповое посещение в Эстонский музей здоровья? Сначала узнайте, какие музейные уроки и экскурсии мы предлагаем. Отправьте запрос на бронирование через форму.

 

    Grupi info ja külastuse aeg

    Lasteaed

    I kooliaste

    II kooliaste

    III kooliaste

    Gümnaasium

    Täiskasvanud

    Muuseumituurid

    Muuseumitunnid

    Aastanäitusest “Palju õnne?!” inspireeritud muuseumitund räägib sellest, milliseid tundeid inimesed kogevad, kuidas neid ära tunda ja tugevate emotsioonidega toime tulla ning kuidas igaüks meist saab hoolitseda oma vaimse tervise eest. Loe lähemalt SIIT.

    Aastanäitusest “Mina, superorganism” inspireeritud muuseumitund räägib bakterite ja inimese kooselust. Läbi loovtegevuse tutvustame, kuidas keha mikroobikooslused mõjutavad igaühe tervist ja heaolu. Loe lähemalt SIIT.

    Milleks on meil keel, suulagi, kurgunibu, huuled ja hambad? Suuhügieen mõjutab oluliselt inimese tervist ja seepärast tasub sellele tähelepanu pöörata juba varases eas. Loe lähemalt SIIT.

    Süda on elutähtis organ, mis hakkab lööma juba enne sündi ja jätkab väsimatult kogu elu. Isegi magades. Selleks, et püsida terve, vajab süda teadlikku ja hoolitsevat peremeest. Loe lähemalt SIIT.

    Käelised tegevused ja peenmotoorika ning loovuse arendamine – käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus – see kõik on kasulik aju arengule ning vaimsele tervisele. Loe lähemalt SIIT.

    Ka kõige turvalisemas kodus või lasteaiarühmas võib peituda ohte, mida pole tähele pandud või osatud isegi karta. Kuidas käituda nii, et püsiksime terved ja rõõmsad? Loe lähemalt SIIT.

    Elu ilma nägemiseta on paljudel raske ette kujutada. Meie ümber on aga inimesi, kes ei näe üldse või näevad väga halvasti ja selles tunnis me sellist elu avastamegi. Loe lähemalt SIIT.

    Söömine ei ole keeruline kunst, aga kuidas süüa nii, et püsida terve ja õnnelik? Toidul on inimese elus suur roll ja seepärast on tähtis omandada algteadmised tervislikust toitumisest võimalikult varakult. Loe lähemalt SIIT.

    Aastanäitusest “Palju õnne?!” inspireeritud muuseumitund räägib sellest, milliseid tundeid inimesed kogevad, kuidas neid ära tunda ja tugevate emotsioonidega toime tulla ning kuidas igaüks meist saab hoolitseda oma vaimse tervise eest. Loe lähemalt SIIT.

    Tund koosneb kahest osast – iseõppest muuseumi interaktiivses veebikeskkonnas ja videokohtumisest seksuaalhariduse spetsialistiga, kes vastavalt õpilaste esitatud küsimustele ning vastustele, seletab lahti olulisemad teemad, kasutades selleks põnevaid muuseumi eksponaate. SIIT.

    Videokõne vahendusel keskendume kodustele esmaabivahenditele ja nende kasutamisele. Julgustame koduste esmaabivahenditega lähemalt tutvuma ning jagame soovitusi, kuidas ja millal neid kasutada. Põletuse ja verejooksu näitel arutleme, kuidas õnnetuse korral käituda ja kuidas kutsuda abi. SIIT.

    Aastanäitusest “Mina, superorganism” inspireeritud muuseumitund räägib bakterite ja inimese kooselust. Läbi loovtegevuse tutvustame, kuidas keha mikroobikooslused mõjutavad igaühe tervist ja heaolu. SIIT.

    Milleks on meil keel, suulagi, kurgunibu, huuled ja hambad? Suuhügieen mõjutab oluliselt inimese tervist ja seepärast tasub sellele tähelepanu pöörata juba varases eas. Loe lähemalt SIIT.

    Süda on elutähtis organ, mis hakkab lööma juba enne sündi ja jätkab väsimatult kogu elu. Isegi magades. Selleks, et püsida terve, vajab süda teadlikku ja hoolitsevat peremeest. Loe lähemalt SIIT.

    Käelised tegevused ja peenmotoorika ning loovuse arendamine – käte ja silmade koostöö, sõrmede liikumise nõtkus ja täpsus – see kõik on kasulik aju arengule ning vaimsele tervisele. Loe lähemalt SIIT.

    Ka kõige turvalisemas kodus või lasteaiarühmas võib peituda ohte, mida pole tähele pandud või osatud isegi karta. Kuidas käituda nii, et püsiksime terved ja rõõmsad? Loe lähemalt SIIT.

    Tunnis uurime mänguliste meetoditega, mida toob endaga kaasa suureks kasvamine. Räägime murdeeas toimuvatest vaimsetest ja kehalistest muutustest ning arengust. Loe lähemalt SIIT.

    Elu ilma nägemiseta on paljudel raske ette kujutada. Meie ümber on aga inimesi, kes ei näe üldse või näevad väga halvasti ja selles tunnis me sellist elu avastamegi. Loe lähemalt SIIT.

    Söömine ei ole keeruline kunst, aga kuidas süüa nii, et püsida terve ja õnnelik? Toidul on inimese elus suur roll ja seepärast on tähtis omandada algteadmised tervislikust toitumisest võimalikult varakult. Loe lähemalt SIIT.

    Aastanäitusest “Palju õnne?!” inspireeritud muuseumitund räägib sellest, mis on õnn, kuidas seda leida ja mis aitab mõnel inimesel olla õnnelikum kui teised? Mängude ja omavahelise arutelu käigus mõtestavad õpilased, mis on vaimne tervis, miks on õnn inimesele oluline ja kaardistavad peamised õnne mõjurid. Harjutame tundetarkust, kuidas mõista ennast ja oma kaaslaseid. Tunni käigus saab igaüks panna kokku just endale kõige sobivama õnne valemi.
    SIIT.

    Tund koosneb kahest osast – iseõppest muuseumi interaktiivses veebikeskkonnas ja videokohtumisest seksuaalhariduse spetsialistiga, kes vastavalt õpilaste esitatud küsimustele ning vastustele, seletab lahti olulisemad teemad, kasutades selleks põnevaid muuseumi eksponaate. SIIT.

    Videokõne vahendusel keskendume kodustele esmaabivahenditele ja nende kasutamisele. Julgustame koduste esmaabivahenditega lähemalt tutvuma ning jagame soovitusi, kuidas ja millal neid kasutada. Põletuse ja verejooksu näitel arutleme, kuidas õnnetuse korral käituda ja kuidas kutsuda abi. SIIT.

    Tunnis uurime mänguliste meetoditega, mida toob endaga kaasa suureks kasvamine. Räägime murdeeas toimuvatest vaimsetest ja kehalistest muutustest ning arengust. Loe lähemalt SIIT.

    Elu ilma nägemiseta on paljudel raske ette kujutada. Meie ümber on aga inimesi, kes ei näe üldse või näevad väga halvasti ja selles tunnis me sellist elu avastamegi. Loe lähemalt SIIT.

    Söömine ei ole keeruline kunst, aga kuidas süüa nii, et püsida terve ja õnnelik? Toidul on inimese elus suur roll ja seepärast on tähtis omandada algteadmised tervislikust toitumisest võimalikult varakult. Loe lähemalt SIIT.

    Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Loe lähemalt SIIT.

    Aastanäitusest “Palju õnne?!” inspireeritud muuseumitunnis arutleme vaimse tervise hoidmise tähtsuse üle, uurime millist mõju avaldab inimesele koolikiusamine ja stress ning kuidas ennast ja üksteist saab aidata. Õpilased saavad läbi mänguliste ülesannete väljendada, mis neid iseloomustab, kuidas märgata enda tugevusi ja väärtustada ennast ning kaaslaseid. Loe lähemalt SIIT.

    Tund koosneb kahest osast – iseõppest muuseumi interaktiivses veebikeskkonnas ja videokohtumisest muuseumi külastusjuhiga, kes vastavalt õpilaste esitatud küsimustele ning vastustele, seletab lahti olulisemad teemad, kasutades selleks põnevaid muuseumi eksponaate. Loe lähemalt SIIT.

    Viimastel aastakümnetel on tehtud inimese ja bakterite kooselust hulgaliselt avastusi, mis on muutnud nii teadmisi kui ka tehnoloogiaid ja seda sümbioosi pole kunagi varem peetud nii oluliseks kui praegu. Loe lähemalt SIIT.

    Palju mõtteainet pakkuvas muuseumitunnis tegelevad õpilased uimastite (sh alkoholi ja tubaka) kasutamise problemaatikaga. Üheskoos kaardistatakse ja uuritakse lähemalt põhjuseid, miks noored uimasteid kasutavad. Loe lähemalt SIIT.

    Meie seksuaalhariduse tunnid kasutavad muuseumi avameelset ja hubast keskkonda, et aidata õpilastel mõista nii enda kui kaaslaste seksuaalsust ning kehalise puutumatuse tähtsust. Loe lähemalt SIIT.

    Külastajate poolt kõrgelt hinnatud aastanäitusest „Loomulik surm“ inspireeritud muuseumitunnis käsitleme surma laiemalt, aga ka isiklikul tasandil. Programm koosneb tuurist teematoas ja sellel järgnevast vestlusringist. Loe lähemalt SIIT.

    Elu ilma nägemiseta on paljudel raske ette kujutada. Meie ümber on aga inimesi, kes ei näe üldse või näevad väga halvasti ja selles tunnis me sellist elu avastamegi. Loe lähemalt SIIT.

    Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Loe lähemalt SIIT.

    ÜRO hinnangul võib inimkonna toitmine olla juba 30 aasta pärast kogu ühiskonnale suureks väljakutseks ning sellele tulevikuprobleemile ja võimalikule toidukriisile tuleb mõelda juba täna. Loe lähemalt SIIT.

    Koostöös Tallinna Reaalkooliga valminud viiest muuseumitunnist koosnev kursus toetab 9. klassi anatoomiaõpet. Loe lähemalt SIIT.

    Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum. Loe lähemalt SIIT.

    Südametöö tagab vere- ja lümfiringluse kaudu vajalike ainete liikumise kõikidesse elundkondadesse, elunditesse ja rakkudesse. Loe lähemalt SIIT.

    Aastanäitusest “Palju õnne?!” inspireeritud muuseumitunnis arutleme vaimse tervise hoidmise tähtsuse üle, uurime millist mõju avaldab inimesele koolikiusamine ja stress ning kuidas ennast ja üksteist saab aidata. Õpilased saavad läbi mänguliste ülesannete väljendada, mis neid iseloomustab, kuidas märgata enda tugevusi ja väärtustada ennast ning kaaslaseid. Loe lähemalt SIIT.

    Tund koosneb kahest osast – iseõppest muuseumi interaktiivses veebikeskkonnas ja videokohtumisest muuseumi külastusjuhiga, kes vastavalt õpilaste esitatud küsimustele ning vastustele, seletab lahti olulisemad teemad, kasutades selleks põnevaid muuseumi eksponaate. Loe lähemalt SIIT.

    Viimastel aastakümnetel on tehtud inimese ja bakterite kooselust hulgaliselt avastusi, mis on muutnud nii teadmisi kui ka tehnoloogiaid ja seda sümbioosi pole kunagi varem peetud nii oluliseks kui praegu. Loe lähemalt SIIT.

    Külastajate poolt kõrgelt hinnatud aastanäitusest „Loomulik surm“ inspireeritud muuseumitunnis käsitleme surma laiemalt, aga ka isiklikul tasandil. Programm koosneb tuurist teematoas ja sellel järgnevast vestlusringist. Loe lähemalt SIIT.

    Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada. Loe lähemalt SIIT.

    Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu. Loe lähemalt SIIT.

    ÜRO hinnangul võib inimkonna toitmine olla juba 30 aasta pärast kogu ühiskonnale suureks väljakutseks ning sellele tulevikuprobleemile ja võimalikule toidukriisile tuleb mõelda juba täna. Loe lähemalt SIIT.

    Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum. Loe lähemalt SIIT.

    Südametöö tagab vere- ja lümfiringluse kaudu vajalike ainete liikumise kõikidesse elundkondadesse, elunditesse ja rakkudesse. Loe lähemalt SIIT.

    Hea vaimse tervise tunnuseks on soov ja oskus iseendast ning teistest hoolida. Oluline on ka kohanemisvõime, eneseteostus ning probleemide lahendamine. Me tahame tunda, et sellel, mida ta teeb, on tähendus, tema tööl on mõte ning ta on kellelegi vajalik. Kas töö, raha, võim ja edu teevadki siis inimese õnnelikuks? Aastanäitusest "Palju õnne?!" inspireeritud töötoas saab üheskoos läbi mängida lõbusaid olukordi, mis tahavad endasse vaatamist ja aitavad üksteist paremini tundma õppida. Uurime milliseid (töö)õnne valemeid on juba olemas ja mis just teile kõige sobivamad tunduvad. Loe lähemalt SIIT.

    Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada. Loe lähemalt SIIT.

    Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu. Loe lähemalt SIIT.

    ÜRO hinnangul võib inimkonna toitmine olla juba 30 aasta pärast kogu ühiskonnale suureks väljakutseks ning sellele tulevikuprobleemile ja võimalikule toidukriisile tuleb mõelda juba täna. Loe lähemalt SIIT.

    Külastajate poolt kõrgelt hinnatud aastanäitusest „Loomulik surm“ inspireeritud muuseumitunnis käsitleme surma laiemalt, aga ka isiklikul tasandil. Programm koosneb tuurist teematoas ja sellele järgnevast vestlusringist. Loe lähemalt SIIT.

    Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum. Loe lähemalt SIIT.

    Laboritunnis vaatleme ja arutleme, kuidas inimese süda töötab ning uurime selle seisundi mõõtmisvõimalusi EKG näitel. Kasutades Vernier andmekogujaid saab iga osaleja mõõta enda südame elektrilist aktiivsust ja visualiseerida seda graafilise kujutisena, analüüsida ja võrrelda normväärtustega. Loe lähemalt SIIT.

    Aitäh!
    Broneeringu saatmiseks vajuta saatmisnupule.
    Sinu meiliaadressile tuleb automaatteade.