Muuseumitund on mõtteliseks jätkuks tunnile “Söö terviseks”.

Maal elavate inimeste arv on peagi ületamas 10. miljardit, oluline küsimus on, kuidas kogu maa ära toita, tegemata kahju meie planeedile ning tagada nii enda kui ka teiste liikide mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.

Tunni eesmärgiks on suunata õpilasi mõtlema kuludele ning probleemidele, mis kaasnevad meile harjumuspärase toidu tootmisega ja seeläbi pöörata tähelepanu igapäevasele toidu ja loodusressursside raiskamisele.

Tund toetub filmile “Kuidas toita 10. miljardit suud” ning õpilased on kogu tunni jooksul kaasatud aktiivsesse rollimängu, kus tänastele globaalsetele probleemidele otsitakse lahendusi läbi isikliku, kohaliku ja globaalse tasandi.

Fookusse võetakse teemad, kuidas targemini ja keskkonnasõbralikumalt toituda, vähendada toiduraiskamist, edendada väiketalundust ja kohalikku tootmist ning milliseid innovatiivseid ja põnevaid lahendusi on pakutud.

Tunni jooksul lihvivad õpilased rühmatöö ja arutluspädevust ning rakendatakse loovat probleemilahendamise oskust. Tunni lõpetavad õpilaste lühikesed teemat kokkuvõtvad liftikõned, mis arendavad esinemisoskust.

Meie seksuaalhariduse tunnis kasutame muuseumi avameelset ja hubast keskkonda, et aidata õpilastel mõista nii enda kui kaaslaste seksuaalsust, selle arengut ning arutleda seksuaalse identiteedi, seksi ja nõusolekuga kaasnevatel teemadel.

Tund on üles ehitatud aruteludele ja grupiülesannetele nii, et tunnis osaleja on kogu tunni vältel aktiivne panustaja, kelle mõtted on oodatud ja väärtustatud.

Tunnis osalemine toetab noort mõistmaks inimliku läheduse ja seksuaalsuse erinevaid avaldumisviise ning inimeste võrdse kohtlemise vajalikkust.

Mõtestatakse koos seksuaalse arengu treppi ja uuritakse, mis on “normaalne”.

Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu.

Käsitleme muuhulgas esmaabi põletuse korral, hingamisteede avamist, verejooksu sulgemist ning südamemassaaži põhimõtteid. Soovi korral on võimalik harjutada elustamist mannekeeni peal.

Julgustame märkama inimese normist erinevat käitumist ja pöörama sellele tähelepanu.

Eesti Tervisemuuseumi ja RIMI Eesti AS koostööprojekti raames on koostatud õppeprogramm,  mis keskendub laste ja noorte tervisliku eluviisi ning mitmekesise toitumise edendamisele. Tunnis tuginetakse ka   koolinäituse „TERVE TERVIS. Söö. Liigu. Puhka. Suhtle“ sisule. 

Õpilasi aktiivselt kaasavas ja eneseanalüüsi pakkuvas muuseumitunnis käsitletleme tervislikku eluviisi ja selle erinevaid osasid (söömine, liikumine, suhtlemine, uni) terviklikult. Pikemalt peatume mitmekesise toitumise olulisusel ja sellega seotud müütidel. Saadud teadmisi seostame seedeelundkonna toimimisega. 

Tunni jooksul mõtestavad õpilased enda eluviisi, osavad grupitöödes ja aruteludes ning saadud teadmisi kinnitatakse tunni lõpus Kuldvillaku mänguga. 

Muuseumitunni tulemusena teab õpilane tervisliku eluviisi põhilisi komponente (toitumine, liikumine, uni, suhtlemine), nende olulisust ja omavahelisi seoseid. Oskab nimetada seedeelundkonna peamisi elundeid ja nende ülesandeid ning teadmisi seostada tervisliku toitumisega. Samuti mõistab mitmekesise toitumise olulisust, oskab eristada fakti ja müüti  ning arutleb toitumisega seotud valikute üle. 

Inimese ja bakterite kooselu on pakkunud hulgaliselt teadust ja tehnoloogiaid muutnud avastusi. Nende vastastikust mõju peetakse olulisemaks kui kunagi varem.

III kooliastme bioloogia ainekava toetavas muuseumitunnis tutvuvad õpilased mikroorganismide uurimisega. Juhendatud rühmatöö käigus saavad nad valmistada preparaate, harjutada mikroskopeerimist, püstitada hüpoteese ning analüüsida katse tulemusi. Ülesannete täitmist toetab katsejuhendi lugemine ja kasutamine.
Koostööoskust ja digipädevusi aitab lihvida tahvelarvutitega otsimisülesanne muuseumi püsinäitusel.

Kuidas areneb ühestainsast rakust inimene?

Tuuril käsitletakse teemasid viljastamisest kuni sünnihetkeni: rakk, mehe ja naise geneetilised ja hormonaalsed erinevused, suguelundid, loote areng ning sünnitus.

Näitusetuur on suunatud eelkõige 3. kooliastmele ja gümnaasiumiõpilastele. Tuuril osalemine eeldab väga head eesti keele oskust.

Kas suudaksid lahkamise põhjal välja selgitada, mis inimesega juhtus? Milliseid vihjeid võivad keha ja siseelundid anda haiguse, vigastuse või võimaliku surmapõhjuse kohta?

Selles praktilises ja veidi müstilises muuseumitunnis  ootab õpilasi lahkamislaual  õppenukk, kelle keha uurides tuleb koguda tähelepanekuid, et jõuda võimalikult põhjendatud järeldusteni.

Tunni jooksul rakendavad õpilased teadmisi inimese anatoomiast ja füsioloogiast. Nad uurivad elundite ehitust ja paiknemist, lahendavad ülesandeid, tõlgendavad saadud infot, teevad arvutusi ning põhjendavad oma järeldusi. Kõik leiud ja järeldused kantakse lahkamistoimikusse, mille abil kujuneb tunni lõpuks terviklikum pilt sellest, mis inimese kehas toimus.

Praktilises muuseumitunnis uurivad noored, kuidas tunded, keha ja aju mõjutavad nende otsuseid. Katsetades erinevaid pingemaandamise võtteid, õpitakse märkama keha ohumärke, võtma pausi ja seadma piire.

III kooliastmele suunatud muuseumituuril kordame üle inimese elundkonnad ja nende peamised ülesanded. Vaatleme elundite kuju, paiknemist ja funktsioone ning seostame need terviklikuks süsteemiks inimkehas. Tuur on hea võimalus ühendamaks õpikutarkus Tervisemuuseumi plastinaatide, mudelite ja käed-külge eksponaatidega ning hõlbustada seeläbi õpilastele inimkeha tundmist ja mõistmist.