Tervislik ja mitmekesine toitumine on terve eluviisi alus. Mängulises, praktilises ja õpilasi kaasavas muuseumitunnis lõimitakse põnevad teadmised inimkeha toimimisest – vereringest, maitsemeeltest ja seedeelundkonnast – ning seostatakse need tervisliku eluviisi, mitmekesise ja planeedisõbraliku toitumise põhimõtetega.

Muuseumi näituste alal uuritakse meeleelundeid ning kuidas me toidu maitset tunneme, kuhu läheb toit pärast allaneelamist ja mis sellega seedeelundkonnas juhtub. Läbi erinevate ülesannete mõtestatakse tervisliku ja mitmekesise toitumise põhimõtted, samuti tutvutakse taldrikureegliga.

Grupitöö käigus uuritakse, kust pärineb meie igapäevane toit ja kui pika tee see läbib meieni jõudes. Mängulisel viisil kaardistatakse toiduraiskamise põhjuseid ning mõeldakse välja lahendusi, kuidas igaüks saaks toidu raiskamist vähendada.

Põnevas ja harivas tunnis saame tuttavaks maailmaga, mida me palja silmaga ei näe! Õpime tundma pisikesi mikroorganisme – baktereid, seeni ja viiruseid – kes mängivad meie kehas ja keskkonnas väga olulist rolli.
Avastame koos muuseumiõpetajaga, kus neid meie kehas leidub ning arutleme, kas nad on meile kasulikud või teevad meid haigeks.
Kätepesu katsetades ja tulemusi uurides saab selgeks, miks on hügieen tähtis ja kuidas see aitab meid mikroorganismide eest kaitsta. Õppeklassis saavad noored teadlased tutvuda käeliste tegevuste kaudu bakterite ja seentega.

Tervislik ja mitmekesine toitumine on terve eluviisi alus. Praktilises ja õpilasi kaasavas muuseumitunnis lõimitakse põnevad teadmised inimkeha toimimisest – vereringest, maitsemeeltest ja seedeelundkonnast – ning seostatakse need tervisliku eluviisi, mitmekesise ja planeedisõbraliku toitumise põhimõtetega. Õpilased on tunni vältel toidu dektetiivid, kes uurivad, mis saab toidust meie kehas, kust toit tuleb ja miks nii palju toitu raisku läheb.

Muuseumi näituste alal uuritakse, kuidas me toidu maitset tunneme, kuhu läheb toit pärast allaneelamist ja mis sellega seedeelundkonnas juhtub. Samuti tutvutakse inimese kehale vajalike toitainete, vitamiinide ja mineraalainetega.

Planeedisõbraliku toitumise uurimistöö käigus saadakse teada, kust pärineb meie igapäevane toit ja kui pika tee läbib meieni jõudes. Grupitöös kaardistatakse toidu teekonda, analüüsitakse toiduraiskamise põhjuseid ning pakutakse välja praktilisi lahendusi, kuidas igaüks saab raiskamist vähendada.

Põnevas ja harivas tunnis avastame maailma, mida palja silmaga näha ei ole! Saame tuttavaks mikroorganismidega ning uurime, kus neid leidub ja millist rolli nad meie kehas ja keskkonnas mängivad. Arutleme koos, kas mikroorganismid on pigem kurjategijad või hoopis kangelased.

Tunni alguses panevad õpilased oma teadmised proovile tiimides mängitavas kuldvillakus, kus tuleb vastata küsimustele mikroorganismide, inimese keha ja toidu kohta. Õppeklassis viime läbi pärmikatse ja uurime, millistes tingimustes mikroorganismid kõige paremini tegutsevad.

Inimese ja bakterite kooselu on pakkunud hulgaliselt teadust ja tehnoloogiaid muutnud avastusi. Nende vastastikust mõju peetakse olulisemaks kui kunagi varem.

Muuseumitunnis tutvuvad õpilased bakterite uurimisega. Juhendatud rühmatöö käigus saavad nad valmistada preparaate, harjutada mikroskopeerimist, püstitada hüpoteese ning analüüsida katse tulemusi. Ülesannete täitmist toetab katsejuhendi lugemine ja kasutamine.
Koostööoskust ja digipädevusi aitab lihvida tahvelarvutitega otsimisülesanne muuseumi püsinäitusel.

Maal elavate inimeste arv on peagi ületamas 10 miljardit, oluline küsimus on, kuidas kogu maa ära toita, tegemata kahju meie planeedile ning tagada nii enda kui ka teiste liikide mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.

Tunni eesmärgiks on suunata õpilasi mõtlema kuludele ning probleemidele, mis kaasnevad meile harjumuspärase toidu tootmisega ja seeläbi pöörata tähelepanu igapäevasele toidu ja loodusressursside raiskamisele.

Tund toetub filmile “Kuidas toita 10 miljardit suud” ning õpilased on kogu tunni jooksul kaasatud aktiivsesse rollimängu, kus tänastele globaalsetele probleemidele otsitakse lahendusi läbi isikliku, kohaliku ja globaalse tasandi. Fookusse võetakse teemad, kuidas targemini ja keskkonnasõbralikumalt toituda, vähendada toiduraiskamist, edendada väiketalundust ja kohalikku tootmist ning milliseid innovatiivseid ja põnevaid lahendusi on pakutud.