Lapsesuu #1: Kuidas luustik mädaneb?

6-aastane Kregor uurib: “Kuidas luustik laguneb?”

Surnukeha lagunemise aeg ja muud iseärasused sõltuvad eelkõige temperatuurist ja keskkonnast, kus surnukeha asub või on maetud. Pärast surma algavad lagunemisprotsessid väga kiiresti, ent eri koed ei sure ühel ajal. Kõige kiiremini sureb närvikude ‒ pöördumatud muutused võivad hapnikuvaeguse tõttu tekkida juba 3-5 minuti jooksul. Lagunemise viimane etapp, roiskumine toimub tänu miljonitele soolestikust välja pääsenud bakteritele ning samuti aitavad sellele kaasa laibakärblased. Üldjuhul skeletiseerub surnukeha 2-3 aastaga, väga soojas kliimas lausa 2 nädalaga. Samas kuiva õhu käes soojas keskkonnas võib surnukeha hoopis mumifitseeruda.

Luud aga ei lagune samamoodi nagu pehmed koed ning maapõuest võib leida sadu aastaid vanu skelette. Kuna luud sisaldavad palju kaltsiumit ja kollageeni lagunevad nad aeglaselt. Paljud putukad või loomad ei vaja suures koguses kaltsiumit ning luude sees paiknevale kollageenile on keeruline ligi pääseda. Seened ja bakterid suudavad aga tungida luu sisse ja lagundada endale toiduks kollageeni. Seetõttu ei säili soojas ja niiskes keskkonnas skelett väga kaua. Peamiselt veekogudes elav osedax uss suudab tungida luude sisse ja toitub samuti seal leiduvast kollageenist ning lipiididest. Tänu talle ei kuhju surnud veeloomade skeletid maailmamerre. Osa luudest muutub aga fossiilideks. Fossiilid tekivad hapnikuvaeses keskkonnas, kus luude sisse kogunevad mineraalid ja näiteks dinosauruste luude näol on tegemist tegelikult kivististega, mis on säilitanud oma algse luu kuju.

Tule Tervisemuuseumisse näitusele “Lapsesuu” ja leia vastused laste küsimustele ja lugudele inimese kohta.