9 fakti sinu enda kohta
Armastus pikendab eluiga
Meie aju hüpotalamus (väike piirkond meie aju keskel) toodab oksütotsiini ehk armu- või kiindumusehormooni. Hellushetkedel vallandub see meie ajuripatsi kaudu ning sel momendil tunneme enda ja teise inimese vahel sidet ning usaldust.
Lisaks sellele mõnusale tundele täidab oksütotsiin veel mitmeid rolle. Immuunsuse puhul prioritiseerib stressihormoon kortisool lühiajalist ellujäämist pikaajalise tervise arvelt. Oksütotsiin seevastu täidab tasakaalustavat rolli ning parandab immuunsusfunktsioone ja seega meie keha võimet end viiruste ja nakkuste eest kaitsta.
Veel aitab oksütotsiin alandada vererõhku ning kaitseb meid südame-veresoonkonnahaiguste vastu, võimaldab paremat und, alandab stressi ning reguleerib söögiisu ja aitab sel viisil kaasa normaalse kehakaalu säilitamisele. Seega on soovitatav päevasele tervislikule toitumisele ka mõned embused lisada.
Su nina eristab 1 triljon erinevat lõhna
1920ndatel läbi viidud uuringu põhjal arvati, et inimesed on võimelised eristama 10 000 erinevat lõhna, siis 2014. aastal ajakirjas Science avaldatud teadusuuringus leiti, et tegelikkuses oleme me võimelised eristama vähemalt triljonit erinevat lõhna. Lõhnad seejuures kujunevad välja väga paljude erinevate keemiliste ühendite kooslusest ja tasakaalust.
2,5 miljonit gigabaiti ehk 20 000 nutitelefoni – just nii suur on su aju maht
USA populaarteadusväljaanne Scientific American kirjutas 2010. aastal, et kuigi inimaju koosneb miljardist neuronist, millest igaühel on 1000 ühendust teiste neuronitega, kombineeruvad neuronid mälu talletamisel, mistõttu kasvab aju maht eksponentsiaalselt kuni 2,5 miljoni gigabaidini. Kui võtta eelduseks, et nutitelefonide mälu maht võib ulatuda juba 1000 gigabaidini, mahutaks meie aju 20 000 sellise tippmudeli jagu informatsiooni. Kui võtta võrdluseks videosalvestus, võimaldaks 2,5 miljonit gigabaiti mahutada 300 aasta jagu materjali.
Seks kaitseb vähi vastu
1992 alustati mastaapse uuringuga, mis hõlmas 32 000 meest ning 18 aastat. Uuringutulemuste põhjal selgus, et regulaarse ejakulatsiooni puhul (vähemalt 21 korda kuus) oli eesnäärmevähki haigestumine 20% vähem tõenäoline.
Seksuaaltervise doktor Irwin Goldstein vahendab Prantsusmaal läbi viidud uuringut, mille käigus selgus, et vähemalt kord kuus seksuaalselt aktiivsetel naistel on kolm korda madalam tõenäosus haigestuda rinnavähki.
Vastupidiselt rinnavähile võib seks naiste puhul olla aga ohuks emakakaelavähi tekkimisel. Emakaelavähki põhjustab papilloomviirus HPV, mille eest on end võimalik kaitsta vaktsineerides ning kasutades juhuslike vahekordade puhul kondoomi.
Kodutöid tegevad mehed seksivad rohkem
2016. aastal läbi viidud uuringust selgus, et heteroseksuaalsete paarisuhete puhul mõjutab seksuaalvahekordade sagedust majapidamiskohustuste jagamine, mil võrdsem ülesannete jaotus väljendub rohkemas seksis. Seejuures ei piisa aga lihtsalt kiirelt mopiga põranda üle tõmbamisest – paarisuhtes peavad mõlemad pooled tunnetama võrdsust.
Teadustöö ühe autori Sharon Sassleri sõnul on konventsionaalsete soorollide puhul näinud mehed majapidamistöid millegi ebamehisena, kuid läbi viidud uuring osutab just vastupidisele. Seejuures mainib Sassler, et autorid ei pea ennast majapidamispolitseinikeks, mistõttu käsitleti võrdse töökoormuse jaotuse all meeste 35-65% osalust majapidamistöödes. Äärmused ei ole ka siin head – mehed, kes kandsid kogu majapidamistööde kohust, seksisid uuritavatest kõige harvemini.
Su keha toodab 3,8 miljonit rakku sekundis
Iisraeli Weizmanni teadusinstituudi bioloogid Ron Sender ja Ron Milo on välja arvutanud, et inimkeha toodab päevas 330 miljardit rakku, seega sekundis 3,8 miljonit rakku. Enamik neist on vererakud, neile järgnevad soolestikurakud. Kõik ülejäänud moodustab alla 2%. See purustab ka levinud müüdi, et kõik keharakud vahetuvad 7 aasta jooksul välja. Mõned rakud elavad vaid päevi, mil teised, näiteks väikeaju neuronid ja silmaläätsedes paiknevad lipiidid elavad sama kaua kui inimene ise.
90% õnnehormoonist serotoniin toodetakse soolestikus
Kuni 90% õnnehormoonist serotoniin toodetakse meie soolestikus. See on näide mikroobide ja inimkeha sümbioosist. Kui kellelegi kirjutatakse välja antidepressant, on kõige tüüpilisemateks kõrvalmõjudeks soolestikuprobleemid koos iivelduse ja kõhulahtisusega. See on põhjustatud meie enteersest närvisüsteemist ehk kõhuajust ehk uitnärvist, mis on platvormiks kahesuunalisele kommunikatsioonile soole ja aju vahel ning aitab teadlastel üha paremini mõista toitumise ja haiguste vahelist suhet, seal hulgas ka depressiooni ja ärevust.
Aju on võimalik treenida. Mõtted mõjutavad aju ehitust.
Kui varem arvati, et meie ajutegevus hakkab täiskasvanueas üha kesisemaks muutuma ning et me kasutame vaid väga väheseid piirkondi oma ajust, siis tänaseks on teada, et see nii ei ole.
Meie mõtete ajal liiguvad ajus neuronite vahelised signaalid nende vaheliste ühenduste ehk sünapsite kaudu. Mida rohkem me korduvaid mõtteid mõtleme, seda tugevamaks muudame me juba olemasolevad neuronitevahelisi teekondi ning seda lihtsam on ajul neid kasutada. Õppimise või uute harjumuste loomisel hakkab aju kasutama teekondi, luues uusi sünapseid ning kasvatades uusi neuronite jätkeid. Veelgi enam, teatud ajupiirkondadel on võime lausa uusi neuroneid luua.
Seega positiivne psühholoogia ei ole midagi esoteerilist, vastupidi tegemist on teaduspõhise tehnikaga, millel on võime mõjutada aju anatoomiat.
20 minutit hoiaks su aju töös AA patarei. Toida seda võimsust teadlikult.
Meie ajud töötavad umbes 12 W võimsusel. See on äärmiselt kokkuhoidlik võttes arvesse, et IBM-i Watson, Kuldvillaku meistreid võitnud superarvuti töötab 9000 W võimsusel. Elektri asemel kasutab aju energiaallikana aga glükoosi, mis jõuab selleni kõigist süsivesikutest. Seetõttu on uuritud ka aju energiatarbimist vastavalt vaimse tegevuse intensiivsusele. Sellele pole aga kinnitust leitud – vastupidi, isegi puhkehetkedel ja magades on meie aju glükoosi tarbimine samal tasemel kui keerulisi ülesandeid lahendades.
Seega soovitavad teadlased magusat ainult neile, kelle kehadel on probleeme glükoosi reguleerimisega – kõigi ülejäänute keha suudab aju vajaliku glükoosiga varustada ilma, et selleks oleks vaja eraldi mahla või šokolaadiga maiustamist. Lisaks on aga leitud, et hoopis mõõdukas füüsiline pingutus aitab ajul paremini töötada – lapsed, kes enne eksamit 20 minutit jooksulindil veetsid, said oluliselt paremad tulemused oma eakaaslastest, kes enne eksamit lihtsalt vaikselt lugesid.
