Eesti Tervisemuuseumis toimus keeleõppeprogramm “Keelerännak eestlaste ja sinu tervisliku eluviisi radadel”
Täiskasvanud keeleõppijatele mõeldud programmi viisime koostöös Integratsiooni Sihtasutusega läbi muuseumikeskkonnas, kus eesti keel avanes kirjanduse, vanasõnade, ajaloo ning igapäevaeluga seotud terviseteemade kaudu. Sidusime keeleõpet Tervisemuuseumi näitustega ning keskendusime inimese vaimse, füüsilise ja sotsiaalse tervisega seotud teemadele.
Pakutav formaat – 14 regulaarset kohtumist kaks korda kuus nädalavahetustel seitsme kuu jooksul – on täitnud igati oma eesmärki. Programmis osalenud keeleomandajad õppisid kaasavas ja turvalises keskkonnas tundma nii üksteist kui ka programmi juhendajaid. Osalejad on tagasisides märkinud, et neil on laienenud sõnavara, on rohkem julgust ja soovi eesti keeles rääkida ning muuseumi keskkonnas keele õppimine toetas igati keele paremat omandamist ning praktiseerimist. Tekkinud on suurem motivatsioon ja soov ka oma tervise eest rohkem hoolt kanda. Heaks toeks olid lihtsad ja praktilised kodutööd, mis aitasid keelest aru saada ning olid seotud igapäevaelu tegevuste ja märkamistega.
Regulaarsetele kohtumisele lisaks toimus ka kaks koostööpäeva kohaliku kogukonnaga. Igal korral olid kaasatud vabatahtlikud, kes toetasid keele praktiseerimisel ja tegevustel osalemisega. Näiteks külastasime Südalinna raamatukogu, kus keelekohviku meetodil arutlesime ja vaatlesime eesti lastekirjandust läbi tervise teemade. Saime osa Nukumuuseumi programmist, kus õpiti, kuidas lavastatakse Nukuteatri etendusi. Osalejad koos vabatahtlikega said ka ise ühe terviseteemalise lavastuse välja mõelda ja ette kanda. Koostööpäevade üheks kõige huvitamaks osaks kujunes tegevus, kus keeleõppijad kehastusid Tervisemuuseumis giidideks ja tegid vabatahtlikele ülevaate muuseumi teematubades. Osalejad olid eelnevalt väga hästi ette valmistanud ja kasutasid julgelt ning aktiivselt varasematel kohtumistel õpitud sõnavara.
Lisaks kognitiivsetele ülesannetele pakkusime igal teemakuul võimalust õppida ja kogeda erinevate meelte kaudu. Näiteks proovisime toitumiskuu raames eestlaste rahvustoitu kama ning tuleviku toitu frititud ritsikaid. Liikumiskuul tegime lihtsaid ja kasulikke harjutusi oma liikuvuse suurendamiseks ja tervislike eluviiside parendamiseks. Unekuul said osalejaid põhjalikult üle vaadata oma unehügieeni ning nippe paremaks uinumiseks. Vananemise kuul said osalejaid koduseks ülesandeks intervjueerida kõige vanemat inimest oma lähikonnas. Selline lähenemine aitas õpitul paremini meelde jääda, tekitas emotsioone ning toetas õppijate motivatsiooni.
Meil on hea meel, et Eesti Integratsiooni Sihtasutus andis meile võimaluse selles projektis osaleda. Programmi eesmärk oli suurendada eesti keele õppimise võimalusi ja täiendada teadmisi keelest ning kultuurist. Ühes haridusprogrammis sai osaleda 16–20 vähemalt 18-aastast täiskasvanut. Sihtgrupiks oli Eestisse uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. Kokku toimus 14 regulaarset kohtumist kaks korda kuus nädalavahetustel ning lisaks kaks koostööpäeva kohaliku kogukonnaga.
Projektijuht: Grete Rohi
Õppedisainer: Liis Raadla
Läbiviija ja õppematerjalide autor: Johanna Bome
Haridusprogrammide rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe” alategevus 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes”.
