Kuidas elada tervislikult ja rõõmsalt kõrge eani?
Malepartiiga hoiad mälu värskena
Ülemaailmse Alzheimeri ühingu andmetel kannatab dementsuse, täpsemalt Alzheimeri tõve (AD) all, maailmas 47,5 miljonit inimest ja igal aastal kuulutatakse välja 7,7 miljonit uut haigusjuhtu. Dementsus on üks peamisi elukvaliteedi langetajaid vanema elanikkonna seas kogu maailmas. See avaldab kannatanutele, hooldajatele, peredele ja ühiskonnale füüsilist, psühholoogilist, sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Uuringud näitavad, et kognitiivsed stimuleerivad tegevused võivad ennetada dementsuse teket või dementsuse diagnoosiga inimeste vaevusi leevendada.
Seega aitavad Alzheimerit vältida sudoku, ristsõnad, lauamängud, muusikainstrumentide mängimine ning teised hobid ja muu igapäevane ajutrenn. Teadlased on leidnud seose malemängu ja dementsuse, AD ja muude kurnavate vaimuhaiguste tekkevõimaluste vähendamise vahel. New England Journal of Medicine avaldas, et üle 75-aastased inimesed, kes tegelevad vaba aja veetmisega, sealhulgas malega, võivad dementsuse tunnuste tekkimist edasi lükata, võrreldes inimestega, kes malet ei mänginud.
Uuringud näitavad, et male mõjutab teatud ajupiirkondi ja see stimulatsioon on seotud ülesannetega, millega maletaja mängu ajal silmitsi seisab. Erineva raskusastmega partiid, mängumustrid, strateegiad ja arvutused stimuleerivad mängijate ajusid. On tõendeid selle kohta, et Alzheimeril ja heal aju tervisel on mitmeid põhjuseid nagu geneetika või individuaalsed erinevused kognitiivses reservis. Samuti on siinkohal olulised une kvaliteet, ärevus- või meeleoluhäirete olemasolu, füüsilised harjutused või tervislik toitumine. Siiski ei saa mainimata jätta, et kognitiivne stimulatsioon parandab vaimset tervist ja kaitseb depressiooni sümptomite eest, mis on AD patsientide elukvaliteedi jaoks väga olulised.
Emba lähedasi ja südamehaiguste risk väheneb
Meie aju hüpotalamus (väike piirkond meie aju keskel) toodab oksütotsiini ehk armu- või kiindumusehormooni. Hellushetkedel vallandub see meie ajuripatsi kaudu ning sel momendil tunneme enda ja teise inimese vahel sidet ning usaldust.
Lisaks sellele mõnusale tundele ja organismi immuunsuse parandamisele aitab oksütotsiin alandada vererõhku ning kaitseb meid südame-veresoonkonna haiguste vastu, võimaldab paremat und, alandab stressi ning reguleerib söögiisu ja aitab sel viisil kaasa normaalse kehakaalu säilitamisele.
Uuringud on näidanud, et neil, kes kallistasid oma partnereid sagedamini, on puhkeolekus vererõhk madalamal kui neil, kes tegelesid harva füüsilise puudutusega. Tervislik vererõhk on südamehaiguste tõrjumise võti, väike, kuid potentsiaalselt oluline viis südame tervise saavutamiseks ja säilitamiseks. Seega on soovitatav päevasele tervislikule toitumisele ka mõned embused lisada.
Õpi midagi uut ja su aju püsib vormis elu lõpuni
Kui varasemalt arvati, et inimaju kulmineerub 29. eluaasta juures ning kõik edasine on pidev allakäik, siis hilisem neuroplastilisusega seotud teadus on tõestanud, et oleme võimelised terve elu uusi asju õppima, mis ühtlasi on ajule väga kasulik. Seega võiksime me pidevate uute huvide ja hobide leidmisega lisaks oma põhipädevusele nö “eluaegsed amatöörid” olla.
Maailmakuulus eestlasest psühholoog Jaak Panksepp (1943-2017) leidis, et emotsioonide lähtepunktiks on uudistav käitumine. Uudishimu kingib meile õnnehetki, mis tulevad uute asjade avastamisest ja õppimisest. Me ei saa kunagi teada seda, mille kohta küsimust ei esita. Küsimusi “miks” ja “kuidas” pole kunagi liiga palju. Tuleb proovida uusi asju ja tegevusi ning tunda rõõmu, et elu kõrvalt vaatamise asemel oleme saanud sellest osa võtta. Inimene ei vanane elades, vaid elu vastu huvi kaotades. (Eesti Tervisemuuseumi näitus “Palju õnne!?”)
Kui arvata, et inimese aju on muutumatu, siis võib tunduda, et meie mõtte- ja käitumismustrid on ette programmeeritud ja psüühiline haigus on geneetiline paratamatus. Täna teame, et meie aju on plastiline ja me saame kogu elu jooksul oma aju struktuure ja tegevusmustreid muuta. See ei ole lihtne, kuna sisseharjunud käitumist on raske ümber õppida, aga osa õnnest seisnebki selles, et näeme, kuidas me paremaks muutume.
Puhkamine pikendab eluiga
Tervise huvides peaks unele kuluma umbes kolmandik meie elueast. Magades teeb organism n-ö hooldustöid – toodab kemikaale, mida inimene vajab ärkvel olles, salvestab püsimällu meeldejätmist väärivad sündmused ning viskab minema ebavajaliku. Samuti toimub une ajal kudede taastamine, organismi kasvamine ja arenemine. Inimeste unevajadus on erinev, aga keskmine täiskasvanu võiks magada 7-9 tundi ööpäevas, lapsed veelgi rohkem.
Itaalia puhul avastati 2016. aastal erakordselt põnev kurioosum veidi Napolist lõuna pool Acciaroli külas, kus elab tavapäratult palju 100-aastaseid. Kuigi konsensus põhjuste osas puudub, nõustuvad nii teadlased kui eluga rahulolevad külaelanikud, et olulisteks mõjuteguriks on suurel hulgal värske taimse toidu ja kohaliku värskelt püütud kala söömine ning rahulik stressivaba elu. Peamiselt rattaga liiklevatel kodanikel on oma ea kohta ka tavapäratult kõrge libiido. Tundub, et külaelanikud elavad kaua, sest neile lihtsalt meeldib elada.
Tantsimine hoiab luud tervena
Inimluud muutuvad pidevalt – tekib uus ja laguneb vana luu. Noorena toodab inimkeha uut luud kiiremini kui lagundab vana ja inimese luumass kasvab. Enamik inimesi saavutab oma maksimaalse luumassi umbes 30. eluaastal. Pärast seda jätkub luude ümberkujundamine, kuid üldjuhul luumassi kaob veidi rohkem kui juurde tekib.
Osteoporoosi – seisundi, mis põhjustab luude nõrgenemist ja rabedust – tekkimise tõenäosus sõltub sellest, kui palju luumassi on saavutatud 30. eluaastaks ja kui kiiresti see vähenema hakkab. Kõrgema luumassi korral on rohkem luid “pangas” ja seda väiksem on tõenäosus, et teil tekib vananedes osteoporoos.
Luude tervist mõjutavad näiteks kaltsiumi hulk toiduainetes ja söömisharjumused, alkoholi ja tubaka tarbimine, geneetika, kehamass ja vanus ning mitmed teised tegurid. Olulist rolli mängib siin ka igapäevane füüsiline aktiivsus. Inimestel, kes on füüsiliselt passiivsed, on suurem osteoporoosi risk kui nende aktiivsematel kolleegidel.
Sõbrad parandavad füüsilist vormi
Kiindumushormoon oksütotsiin on oluline hormoon ka meie sõprussuhete loomisel ja säilitamisel. Kõrge oksütotsiini tase teeb meid avatuks uutele suhetele. Uute sõprussuhete loomine ja vanade sõpradega suhtlemine vallandab meie kehas omakorda veelgi oksütotsiini, mis parandab meie koostöövõimet ning muudab meid rohkem usaldavaks. Lisaks sellele võib aga mõnevõrra üllatav tunduda selle hormooni üks teine kasulik omadus – nimelt aitab see kaasa meie hea füüsilise vormi säilitamisele. Ühelt poolt aitab oksütotsiin kaasa meie söögiisu kontrollimisele ning võib seega vähendada meie impulsiivseid ja ebavajalikke vahepalasid. Teisalt aitab oksütotsiin juba kehas olevat energiat paremini ära kulutada. Seega aitavad head suhted meid ka füüsiliselt paremasse vormi viia.
