Lapsesuu #9: Kuidas inimene näeb?

Kent Joosep
Külastusjuht

Nägemiseks on vaja valgust, silmaosade head tervist ja nende koostööd ajuga. Valguse saame päikesest ja teistest valgusallikatest, näiteks laelambist või küünlast. 

Kui käid muuseumis ja vaatad pealuud, siis näed seda tänu valguskiirtele, mis eseme pinnalt su silmadesse peegelduvad. Valguskiiri ennast inimese silm teadlikult ei näe. Need jõuavad pupilli (must täpp silma keskel) kaudu silma sisse, kust liiguvad kiiresti läbi erinevate silma osade, mis neid töötlevad ja edasi saadavad. 

Ajusse jõuavad sõnumid silmadest läbi nägemisnärvi, mis ühendab silmad ja aju nägemiskeskuse. Kui paned käe pea taha, kuklale, siis umbes seal all nägemiskeskus ongi. Kõik mida ja kuidas inimene näeb, pannakse nägemiskeskuse ja teiste aju osade koostöös kokku. Silmad on nagu aknad ja aju on nagu aknal istuv vanaema, kes kõike teab.

Kaks silma aitavad paremini näha, millise kujuga ja kui kaugel miski on. Selle kohta öeldakse, et kahe silmaga näeme ruumiliselt. Ühe silmaga on keerulisem hinnata asjade kaugust ja sügavust.

Värviliselt näeme tänu silma tagaosas asuvatele erilistele rakkudele – kolvikestele. Nad on imepisikesed ja tunnevad valguskiirtest ära erinevat liiki valgust. Kui need signaalid jõuavad ajuni, annab see värvidele nimed. 

Üldistatult on nii kõigega, mida inimene näeb. Isegi, kui vaadata loomaaias lõvi või tähetornis teleskoope. 

Lapsesuu on Tervisemuuseumi teemanäitus, mis vastab laste küsimustele inimkeha kohta. Kuue-aastase Eloiise küsimusele vastas muuseumi külastusjuht Kent.
Silmade, nägemise ja teiste meelte kohta saab täpsemalt uurida muuseumi püsinäitusel Avameelselt Sinu kehast.