Eesti on maailma õnneredeli 36ndal pulgal

Ülle Kask
Tervisemuuseumi kuraator

20. märts on rahvusvaheline õnnepäev. Alates 2012. aastast, mil ÜRO peaassamblee nii otsustas, on saanud traditsiooniks, et sel päeval avaldatakse maailma õnneraport (The World Happiness Report). Raport reastab ligi 150 maailma riiki õnnelikkuse järgi pingeritta.

Õnneliku elu mõiste üle on arutletud aastatuhandeid ning sama kaua on inimesed otsinud ka õnne valemit. Põhjalikult ning teaduslikult on seda valdkonda uurima hakatud alles hiljuti. Õnnelikud ja rahulolevad inimesed on, või võiksid olla, tänapäeva ühiskonna peamine eesmärk. Üha rohkem pööratakse tähelepanu inimeste vaimsele tervisele. Hea vaimse tervise alla kuulub ka vaimne heaolu, õnnelikkus ja hea vaimne vorm. 

Aastakümneid inimeste õnnelikkust uurinud sotsiaalteadlased on koostanud usaldusväärseid küsitlus- ning uurimismeetodeid, tänu millele on tekkinud märkimisväärne teabebaas õnnelikkusega seotud teguritest. Praeguseks uurivad inimeste vaimse tervise ja heaoluga seotud teemasid ka neuroteadlased, geeniteadlased ja mitmete teiste teadusharude esindajad. See, et on tekkinud koostöö eri valdkonna teadlaste vahel, näitab, et õnneteemat ei tohi alahinnata. 

Veelgi enam. Õnnelikkust on hakatud kasutama kui sotsiaalse ning majandusliku arengu mõõdikut. 19. juulil 2011 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni, milles kutsuti riikide valitsusi üles sotsiaalsete ja majanduslike arengusuundade arendamisel pöörama rohkem tähelepanu inimeste õnnele ja heaolule. Ka Euroopa Liit on oma lepingus välja toonud, et inimeste heaolu edendamine on üks liidu eesmärkidest, sest õnnelikkusel on suur mõju inimeste üldisele elukvaliteedile. 

Tänavuses juubeliraportis kasutati õnnelikkuse mõõtmiseks kuut olulisemat tegurit: elatustase, sotsiaalne tugi, tervelt elatud eluaastate arv, vabadus teha elus valikuid, heldus ja korruptsioon. Kuigi ÜRO õnneraportid põhinevad väga erinevatel andmetel, on kõige olulisem allikas alati olnud uuringufirma Gallup poolt läbiviidud küsitlus sadade tuhandete inimestega erinevates riikides, kus inimestel tuleb ise enda rahulolu hinnata.

Soome osutus juba viiendat aastat järjest kõige õnnelikumaks riigiks maailmas. Teise koha sai Taani ja kolmanda Island. Neile järgnevad Šveits ja Holland, Rootsi on seitsmes, Norra kaheksas. Esikümnesse jõudsid traditsiooniliselt kõik Põhjamaad, nimekirja lõppu jäid peamiselt konfliktikolded ja väga vaesed riigid. Kui soomlased hindavad oma rahulolu 10 palli skaalal hindega 8, siis eestlaste rahulolu indeks jääb 6 lähedale ehk „pole paha, aga võiks parem olla“.

Üldiselt elatakse õnnelikumalt riikides, mis on jõukamad ja kus on vähem sotsiaalset ebavõrdsust. Veel hinnatakse vabadust, turvalisust, usaldust ja ausust. Ka heaoluriikides ei suuda kõik ühiskonna liikmed olla võrdselt edukad ja muutustega kaasas käia, kuid nendes riikides, tagatakse ka nõrgematele ja vähem edukatele elustandard, mis võimaldab inimväärselt ära elada. See teadmine annab inimestele turvatunde ja julguse elust rõõmu tunda.