Muuseumitund on mõtteliseks jätkuks tunnile “Söö terviseks”.

Maal elavate inimeste arv on peagi ületamas 10. miljardit, oluline küsimus on, kuidas kogu maa ära toita, tegemata kahju meie planeedile ning tagada nii enda kui ka teiste liikide mitmekesisus ja jätkusuutlikkus.

Tunni eesmärgiks on suunata õpilasi mõtlema kuludele ning probleemidele, mis kaasnevad meile harjumuspärase toidu tootmisega ja seeläbi pöörata tähelepanu igapäevasele toidu ja loodusressursside raiskamisele.

Tund toetub filmile “Kuidas toita 10. miljardit suud” ning õpilased on kogu tunni jooksul kaasatud aktiivsesse rollimängu, kus tänastele globaalsetele probleemidele otsitakse lahendusi läbi isikliku, kohaliku ja globaalse tasandi.

Fookusse võetakse teemad, kuidas targemini ja keskkonnasõbralikumalt toituda, vähendada toiduraiskamist, edendada väiketalundust ja kohalikku tootmist ning milliseid innovatiivseid ja põnevaid lahendusi on pakutud.

Tunni jooksul lihvivad õpilased rühmatöö ja arutluspädevust ning rakendatakse loovat probleemilahendamise oskust. Tunni lõpetavad õpilaste lühikesed teemat kokkuvõtvad liftikõned, mis arendavad esinemisoskust.

Magamine on mõnus ja kasulik. Tervisemuuseumi aastanäituse “Uneversum. Näitus unest ja magamisest” eesmärk on väärtustada und kui füüsilise, vaimse ning emotsionaalse stressi leevendajat ja võimekuse taastajat.

Aktiivses ja õpilasi kaasavas muuseumistunnis panevad õpilased proovile oma teadmised une tähtsusest õppimise ja loovuse soodustamisel ning terve ja rõõmus olemiseks.

Koos lahendatakse erinevaid probleemülesandeid ning arutletakse vähese une põhjuste ja unekvaliteedi parandamise võimaluste üle.

Meie seksuaalhariduse tunnis kasutame muuseumi avameelset ja hubast keskkonda, et aidata õpilastel mõista nii enda kui kaaslaste seksuaalsust, selle arengut ning arutleda seksuaalse identiteedi, seksi ja nõusolekuga kaasnevatel teemadel.

Tund on üles ehitatud aruteludele ja grupiülesannetele nii, et tunnis osaleja on kogu tunni vältel aktiivne panustaja, kelle mõtted on oodatud ja väärtustatud.

Tunnis osalemine toetab noort mõistmaks inimliku läheduse ja seksuaalsuse erinevaid avaldumisviise ning inimeste võrdse kohtlemise vajalikkust.

Mõtestatakse koos seksuaalse arengu treppi ja uuritakse, mis on “normaalne”.

Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu.

Käsitleme muuhulgas esmaabi põletuse korral, hingamisteede avamist, verejooksu sulgemist ning südamemassaaži põhimõtteid. Soovi korral on võimalik harjutada elustamist mannekeeni peal.

Julgustame märkama inimese normist erinevat käitumist ja pöörama sellele tähelepanu.

Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada.

Muuseumitunnis mängime läbi pimedana liikumise ja pimeda saatmise, samuti saab õpilane proovida järgi punktkirja lugemise ja kirjutamise. Teeme juttu juhtkoertest ning tutvustame erinevaid abivahendeid, mis pimedate ja vaegnägijate elu lihtsamaks teevad. Lisaks selgitame, kuidas vajadusel pimedat abistada.

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume meditsiini, täpsemalt anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad anatoomilised joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said.

Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Noori aktiivselt kaasavas muuseumitunnis võtame fookusesse riskikäitumise, et koos mõtestada, miks riskikäitumine noorte seas esineb ning kuidas seda ennetada. Tund on loodud nii, et iga osaleja saab aktiivselt kaasa rääkida ja oma arvamust jagada. Arutleme eluliste näidete põhjal, millised valikud kujundavad meie tervist ja heaolu ning millised riskid võivad meid varitseda. Visualiseerime tulevikku ja arendame 21. sajandi oskusi, mis aitavad teha teadlikke otsuseid ja hoida elus tasakaalu.
Tunni läbinud õpilane teab, mis on riskikäitumine ja kuidas see mõjutab füüsilist, vaimset ning sotsiaalset tervist.

Inimese ja bakterite kooselu on pakkunud hulgaliselt teadust ja tehnoloogiaid muutnud avastusi. Nende vastastikust mõju peetakse olulisemaks kui kunagi varem.

III kooliastme bioloogia ainekava toetavas muuseumitunnis tutvuvad õpilased mikroorganismide uurimisega. Juhendatud rühmatöö käigus saavad nad valmistada preparaate, harjutada mikroskopeerimist, püstitada hüpoteese ning analüüsida katse tulemusi. Ülesannete täitmist toetab katsejuhendi lugemine ja kasutamine.
Koostööoskust ja digipädevusi aitab lihvida tahvelarvutitega otsimisülesanne muuseumi püsinäitusel.