Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu.

Käsitleme muuhulgas esmaabi põletuse korral, hingamisteede avamist, verejooksu sulgemist ning südamemassaaži põhimõtteid. Soovi korral on võimalik harjutada elustamist mannekeeni peal.

Julgustame märkama inimese normist erinevat käitumist ja pöörama sellele tähelepanu.

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume meditsiini, täpsemalt anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad anatoomilised joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said.

Teises pooles viime läbi „avaliku lahkamise“, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Südametöö tagab vere- ja lümfiringluse kaudu vajalike ainete liikumise kõikidesse elundkondadesse, elunditesse ja rakkudesse.

Laboritunnis vaatleme ja arutleme, kuidas inimese süda töötab ning uurime selle seisundi mõõtmisvõimalusi EKG näitel. Kasutades Vernier andmekogujaid saab iga õpilane mõõta enda südame elektrilist aktiivsust ja visualiseerida seda graafilise kujutisena, analüüsida ja võrrelda normväärtustega. Vaatame sagedasemaid elektrokardiogrammis ilmnevaid ebakorrapärasusi. Mõõdame vererõhku ja räägime, kuidas on sellega seotud veresoonte elastsus ja südamelöögid. Samuti selgitame, miks on vererõhu jälgimine oluline, räägime millistes piirides vererõhk võiks olla ja millised tegurid seda mõjutavad.

Kuidas areneb ühestainsast rakust inimene?

Tuuril käsitletakse teemasid viljastamisest kuni sünnihetkeni: rakk, mehe ja naise geneetilised ja hormonaalsed erinevused, suguelundid, loote areng ning sünnitus.

Näitusetuur on suunatud eelkõige 3. kooliastmele ja gümnaasiumiõpilastele. Tuuril osalemine eeldab väga head eesti keele oskust.