III kooliaste

HAKKAME LIIKUMA

Liikumisaasta puhul oleme koostöös Spordimuuseumi, õpetajate ja valdkonna ekspertidega loonud uue muuseumitunni, mis kutsub noori aktiivsemalt liikuma.

Analüüsime õpilastega inimese kehalist võimekust meeleolukate mõõtmiste ja katsete abil. Uurime, kuidas muutub pulss ja hingamine füüsilise koormuse korral ning milline seos on sel tervisega. Vaatame, kui palju on käelihastes jõudu ja mis seda mõjutab. Tunni lõpus saavad noored analüüsida, mis neid liikuma motiveerib ning milline liikumisharrastus sobib nende elustiiliga kõige paremini kokku.

Pärast tunni lõppu saavad õpilased avastada muuseumi teematube omal käel.

MURDEEA MUUTUSED JA ÄRKAV SEKSUAALSUS

Meie seksuaalhariduse tunnid kasutavad muuseumi avameelset ja hubast keskkonda, et aidata õpilastel mõista nii enda kui kaaslaste seksuaalsust ning kehalise puutumatuse tähtsust.

Anname tunnis ülevaate inimese seksuaalsusest ja tutvustame teemaga seotud mõisteid. Tutvustame noortele valikuid, mida murdeiga endaga kaasa toob ning selgitame, kuidas kohaneda muutustega, mida ise suunata ei ole võimalik.Tund kujuneb välja dialoogis noortega ja iga kohtumine on mõnevõrra eriilmeline, kuna lähtutakse ka õpilaste poolt esitatud anonüümsetest küsimustest.

Arutelu vastavalt grupile kujuneb järgnevatest teemadest: inimese keha ja selle areng, viljakus ja soojätkamine, seksuaalsus, tunded, suhted ja elustiilid, tervis ja heaolu, seksuaalsus ja õigused, seksuaalsuse sotsiaalsed ja kultuurilised mõjurid. Tutvustatakse turvaseksi põhimõtteid ning igal õpilasel on võimalus proovida kondoomi paigaldamist mulaažile. Samuti sisaldab tund iseseisvat tööd muuseumi teematubades töölehega.

Programm toetub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondliku büroo ja Saksamaa Föderaalse Tervishoiuõppe Keskuse koostatud Euroopa seksuaalhariduse standarditele.

Tervishoiumuuseumi seksuaalhariduse arendusprojekt oli nomineeritud 2019. aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile.

BAKTERID – HALDJAD VÕI DIKTAATORID?

Viimastel aastakümnetel on tehtud inimese ja bakterite kooselust hulgaliselt avastusi, mis on muutnud nii teadmisi kui ka tehnoloogiaid ja seda sümbioosi pole kunagi varem peetud nii oluliseks kui praegu.

Muuseumitunnis tutvuvad õpilased juhendatud rühmatöö käigus mikrobioloogiaga, täpsemalt bakterite uurimisega. Grupitööks muuseumi püsinäitusel antakse igale rühmale tahvelarvuti, milles olev rakendus aitab vajalikku infot otsida. Õppeklassis saab käed külge panna, harjutada mikroskopeerimist, valmistada preparaate ja analüüsida tehtud töö tulemusi. Tegevuste käigus lihvitakse oma koostööoskust ja digipädevusi.

Muuseumitunni lõpuks on õpilased omandanud teadmiseid bakterite uurimise ja kasutamise kohta toiduainetööstuses ning meditsiinis. Samuti on noortel kujunenud arusaam enda mikrobioomi olulisusest ja viisidest, kuidas selle eest hoolt kanda.

SÕLTUV VÕI SÕLTUMATU?

Palju mõtteainet pakkuvas muuseumitunnis tegelevad õpilased uimastite (sh alkoholi ja tubaka) kasutamise problemaatikaga. Üheskoos kaardistatakse ja uuritakse lähemalt põhjuseid, miks noored uimasteid kasutavad. Õpilased analüüsivad rühmatööna proovimise, tarvitamise ja kuritarvitamise tagajärgi. Tutvume lähemalt sõltuvuse kujunemise ja mõjudega närvisüsteemile, õpilased mõistavad ja toovad ka ise välja riske, mida katsetused erinevate narkootiliste ainetega kaasa toovad.

Iga õpilane saab tunnis töölehe, mille abil kaardistab oma emotsioonid ning tunnete seose käitumise ja uimastite võimaliku kasutamisega. Ühtlasi toovad õpilased välja peamised ärevuse ja pingete tekitajad ja arutlevad, kas uimastite tarvitamine pingete maandajana on jätkusuutlik ning mõistlik lahendus.

Muuseumitunni sisu ja tegevused on kooskõlas Tervise Arengu Instituudi ning Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA) uimastiennetuse strateegiatega.

OLLA OLEMAS – VAJALIK LEIN

Külastajate poolt kõrgelt hinnatud aastanäitusest „Loomulik surm“ inspireeritud muuseumitunnis käsitleme surma laiemalt, aga ka isiklikul tasandil. Programm koosneb tuurist teematoas ja sellel järgnevast vestlusringist.

Muuseumi teematoas mõtiskleme, miks on surm ühtaegu ligitõmbav ja eemaletõukav. Uurime, mis toimub kehaga pärast surma ning millised sotsiaalsed normid ja tavad inimese lahkumisega kaasnevad.

Tunni teises pooles mõtestab osaleja, mida lein tema jaoks tähendab ja millised tundeid see võib endaga kaasa tuua ning kuidas selle kõigega toime tulla. Arutelus kaalume erinevate lähenemisviiside mõju ja vajalikkust. Avameelne juhitud vestlus aitab osalejal end isiklikeks kokkupuudeteks leinaga paremini ette valmistada – nii kaotusvalu kogedes kui ka toetava lähedasena.

Programmi loomist nõustas MTÜ Moreno Keskus.
Õpetaja leiab lisamaterjali raamatust “Olla olemas“.

NÄGEMATA NÄHTUD MAAILM

Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada.

Muuseumitunnis mängime läbi pimedana liikumise ja pimeda saatmise, samuti saab õpilane proovida järgi punktkirja lugemise ja kirjutamise. Teeme juttu juhtkoertest ning tutvustame erinevaid abivahendeid, mis pimedate ja vaegnägijate elu lihtsamaks teevad. Lisaks selgitame, kuidas vajadusel pimedat abistada. Pöörame tähelepanu ka silma anatoomiale ning seostame seda enamlevinud nägemishäiretega.

Tunnis osaleja arendab empaatiavõimet, hindab pärast seda rohkem silmade tervise tähtsust ning saab kaasa elulisi oskusi ja soovitusi.

ESMAABI ABC

Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu.

Käsitleme muuhulgas esmaabi põletuse korral, hingamisteede avamist, verejooksu sulgemist ning südamemassaaži põhimõtteid. Soovi korral on võimalik harjutada elustamist mannekeeni peal. Julgustame märkama inimese normist erinevat käitumist ja pöörama sellele tähelepanu.

Tunnis osaleja õpib paremini hindama ohusituatsioone, oskab muuta keskkonda turvalisemaks ja kutsuda päästjaid. Samuti oskab õpilane muuseumi püsinäituse abiga leida seoseid lihtsamate esmaabivõtete toimemehhanismide ja inimkeha anatoomia vahel.

TOIDU TULEVIK

ÜRO hinnangul võib inimkonna toitmine olla juba 30 aasta pärast kogu ühiskonnale suureks väljakutseks ning sellele tulevikuprobleemile ja võimalikule toidukriisile tuleb mõelda juba täna.

Muuseumitunnis arutleme kitsaskohtade üle, mis on seotud toidu tootmise, tarbimise ja transpordiga. Rühmatöö formaadis asuvad õpilased tulevikuteadlastena välja töötama innovatiivset lahendust, mis päästaks maailma toidukriisist.

Soovime õpilasi panna mõtlema kuludele, mis on seotud toiduainete tootmisega ning seeläbi pöörama tähelepanu igapäevasele toidu raiskamisele ja võimalustele selle vähendamiseks.

ANATOOMIA KURSUS 9. KLASSILE

Koostöös Tallinna Reaalkooliga valminud viiest muuseumitunnist koosnev kursus toetab 9. klassi anatoomiaõpet.

Kursuse raames käsitleme inimese elundkondi, meeli, rakku ja DNAd, viljakust ja soojätkamist ning inimese evolutsiooni (loe lähemalt). Õpe ühendab endas teadusteatri, temaatilised loengud, laboratoorsed katsed, praktilised tegevused ja erinevad metoodilised lähenemised. Kõik see seotakse ühtseks tervikuks Tervisemuuseumi ainulaadses õpikeskkonnas. Muuseumis leiduvad eksponaadid võimaldavad käsitletavaid teemasid paremini näitlikustada ning on abiks nende avamisel, andes võimaluse õpitut tavapärasest erineval viisil kogeda.

Soovi korral saame kohandada programmi sisu vastavalt klassi vajadustele.

TEADUSTEATER “AVALIK LAHKAMINE”

Avalikud lahkamised kujunesid eriti menukaks keskaegses Euroopas, kus arstid, tudengid ja paremal elujärjel kodanikud kogunesid amfiteatrikujulisse ringauditooriumi ning jälgisid ehtsat lahkamisprotsessi või operatsiooni. Sellest ka nimetus anatoomiateater – Theatrum Anatomicum.

Anatoomiateatri esimeses pooles tutvume meditsiini, täpsemalt anatoomia ajalooga. Vaatame, millised nägid välja vanad anatoomilised joonised, kuidas õpetlased inimkeha ja selle toimimist kujutasid ning sellest aru said. Teises pooles viime läbi “avaliku lahkamise”, võttes abiks silikoonist õppenukk Markuse ja plastinaadid muuseumikogust. Uurime inimkeha siseehitust ja siseorganite tööd. Saame teada, kus organid paiknevad, millised välja näevad ja milleks neid vaja on.

Anatoomiateater toimub neljanda korruse ringauditooriumis ning selle kestel ei külastata muuseumi näituseid. Vaatemäng sobib vanemale koolieale ja täiskasvanutele, kes soovivad kinnistada anatoomiatundides õpitut ning hankida uusi teadmisi meditsiiniajaloost.

LABORITUND “KUIDAS TÖÖTAB MINU SÜDA?”

Südametöö tagab vere- ja lümfiringluse kaudu vajalike ainete liikumise kõikidesse elundkondadesse, elunditesse ja rakkudesse.

Laboritunnis vaatleme ja arutleme, kuidas inimese süda töötab ning uurime selle seisundi mõõtmisvõimalusi EKG näitel. Kasutades Vernier andmekogujaid saab iga õpilane mõõta enda südame elektrilist aktiivsust ja visualiseerida seda graafilise kujutisena, analüüsida ja võrrelda normväärtustega. Vaatame sagedasemaid elektrokardiogrammis ilmnevaid ebakorrapärasusi. Mõõdame vererõhku ja räägime, kuidas on sellega seotud veresoonte elastsus ja südamelöögid. Samuti selgitame, miks on vererõhu jälgimine oluline, räägime millistes piirides vererõhk võiks olla ja millised tegurid seda mõjutavad.

Tunnis osalenu saab mõõteseadmete kasutamise kogemuse, arendab analüütilist meelt ning mõistab paremini, kuidas tema süda töötab.