Tervisemuuseum osaleb INSA haridusprogrammis „Eesti raamat 500“

Septembris algasid Integratsiooni Sihtasutuse lihtsas eesti keeles haridusprogrammid „Eesti raamat 500“ teemal, mis pakuvad õppijatele võimalust arendada eesti keele oskust ning tugevdada sidet Eesti kultuuri ja ühiskonnaga.

Programmid toimuvad muuseumides, kus kirjandus, ajalugu ja pärand seotakse praktiliste tegevuste ja loovülesannetega. Osaleda saab Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Ülikooli muuseumi ühises haridusprogrammis, Eesti Tervisemuuseumi, Harjumaa Muuseumi ja Narva Muuseumi haridusporogrammis. Haridusprogrammid toimuvad ajavahemikus september 2025 kuni märts 2026.

Eesti Tervisemuuseum osaleb Integratsiooni Sihtasutuse projektis haridusprogrammiga „Keelerännak eestlaste ja sinu tervisliku eluviisi radadel”. See on ainulaadne võimalus muukeelsele õppijale omandada eesti keelt põnevas ja interaktiivses muuseumi keskkonnas. Tervisemuuseum on hetkel Tallinnas ainus muuseum, kes selles programmis osalemist pakub.

Haridusprogramm pakub eesti keele õppijatele võimalust arendada keeleoskust tervise ja eluviisi teemadel, sidudes need kultuuri- ja kirjanduspärandiga. Programmi jooksul käsitletakse teemasid, mis puudutavad tervislikku eluviisi tervikuna, toitumist, liikumist, und, suhteid ja vananemist, ning lõpuks seotakse need eestlaste terviseloo ja isiklike kogemustega.

Keeleõppe käigus kasutatakse haridusprogrammis rikkalikult eesti kirjandust. Näiteks toitumise teema käsitlemisel uuritakse Anna Rinaldo teost „Saunast süstlani. Sajandi jagu lugusid eestlaste tervisest“ ning arutletakse vanasõnakogumiku „1111 Eesti vanasõna koos kommentaaridega“ põhjal. Uni ja selle olulisus seotakse Kene Verniku raamatuga „Hea une teejuht“ ning vanasõnade ja muinasjuttude tõlgendamisega. Suhete käsitlemisel kasutatakse M. Mandeli teost „Jess, inimesed“, vananemise puhul raamatut ja näitust „Hüvasti, noorus!“. Kursuse lõpus uuritakse meditsiini arengut ja tervisekäitumist ajas, kasutades lisaks teost „Eesti meditsiini 100 aastat“.

Praktilistes tegevustes on oluline roll töölehtedel, rollimängudel ja muuseumi teematubade avastamisel. Näiteks täidetakse töölehti liikumise teemal, peetakse arutelusid taldrikureegli ja igapäevaste liikumisharjumuste üle, kirjutatakse lihtsaid dialooge ja dramatiseeringuid ning analüüsitakse kirjandustekste. Kodutööd (nt toidupoe valikute jäädvustamine või unepäeviku pidamine) aitavad õpitut siduda igapäevaeluga.

Programmis toimub õpe lihtsas eesti keeles, kuid see on seotud nii muuseumikogude kui ka kirjanduslike tekstidega. Nii saab osaleja õppida uut sõnavara ja väljendeid, arendada keeleoskust ning mõista, kuidas tervis ja eluviis on olnud osa eesti kultuuriloost.

Ühes haridusprogrammides saab osaleda 16–20 täiskasvanut (alates 18. eluaastat), kes on uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. Haridusprogrammi kogumaht on 70 akadeemilist tundi, mis jaotub seitsme kuu peale. Kokku toimub haridusprogrammis 14 regulaarset kohtumist kaks korda kuus nädalavahetustel ning lisaks 2 koostööpäeva kohaliku kogukonnaga.

Programmide kohta loe  lisaks Integratsiooni Sihtasutuse  kodulehelt.
Haridusprogrammidesse on võimalik registreeruda Integratsiooni Sihtasustuse iseteeninduses.

Haridusprogrammide rahastamisallikas on Euroopa Sotsiaalfond+ toetusest rahastatava projekti nr 2021-2027.4.07.23-0006 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe” alategevus 3.4.4.3 „Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes”.