Kogude päevik #1: Rõugetunnistus aastast 1922

Anna Rinaldo 
Eesti Tervisemuuseumi  teadur-kuraator

Üheks raskeimaks nakkushaiguseks, mis ajaloo jooksul inimesi on kimbutanud olid kindlasti rõuged. Rõuged olid ohtlikud, kuna esinesid igal aastaajal. Harva möödus aasta, mil rõuged ei oleks suurt hulka ohvreid nõudnud, kuid iga 5-6 aasta tagant võttis haigus epideemilised mõõtmed. Arvatakse, et 18. sajandi lõpul tapsid rõuged c 400  000 eurooplast aastas. Baltisaksa kultuuriloolane Friedrich Amelung on väitnud, et 18. sajandil moodustasid rõuged laste surma põhjustest osades kihelkondades 50-75%. Tüsistusena tõid rõuged lisaks armistunud näole osadel ellujäänutel kaasa näiteks pimedaks jäämise ja harvadel juhtudel jäsemete deformatsiooni. Esimesi rõugepanemisi ehk rõugete inokulatsiooni (pookimist) katsetati Eesti aladel juba 18. sajandi teisel poolel, kuid uus ja võõras meetod sai oodatust jahedama vastuvõtu osaliseks. Kasuks ei tulnud ka vaimulike, eriti vennastekoguduste levitatud hirmsad kuulujutud, mis õhutasid rahva vastuseisu. Laialdasemalt hakati rõugete vastu vaktsineerima 19. sajandi alguses, mille tõttu suremus sellesse haigusesse vähenes tuntavalt. 

Vaktsineerimist korraldasid rõugepanemise komiteed, mida oli Eestimaa kubermangu peale kokku neli. Selleks palkas kohalik kreisarst nn rõugepanijad, kellele maksti tasu vallalaekast – 25 kopikat iga vaktsineeritud pealt. Vanemad, kes oma lapsi vaktsineerima ei toonud pidid trahvi maksma (50 kopikat). Vaktsineerimisest sai kohalike arstide üks peamisi ülesandeid. Arstid pidid hoolitsema ka piisava koguse rõugelima olemasolu eest, mis võis olla oma toime kaotanud ehk „ei hakanud külge“. 

Vaktsineerimine Eesti Vabariigis

Esimese iseseisvuse ajal tehti laste rõugetevastane vaktsineerimine kohustuslikuks. Vaktsineerimine oli tasuta. Vanemaid, kes sellest hoidusid ähvardas rahatrahv või kuni kolmekuune vanglakaristus. Pesemata ja mustades riietes lapsi võidi vaktsineerimast keelduda ja neile määrati selleks uus kuupäev. Vaktsineeritutele väljastati tunnistus, nagu see siin juuresoleval pildil, mis tuli hoolega alles hoida. Tunnistus võeti kaasa kui 6-8 päeva möödudes mindi „järelevaatusele“, kus vaadati üle, kas vaktsineerimine on õnnestunud – vaktsineerimise kohale pidid tekkima pisikesed villid ja punetav põletik. 

Rõugeid peetakse ainsaks nakkushaiguseks, millest inimkond on lõplikult võitu saanud. Viimane teadaolev rõugetesse haigestumise juhtum leidis aset 1977. aastal Somaalias. Eestis lõpetati rõugete vastu vaktsineerimine 1980. aastal. Rõugeviirust säilitatakse maailmas veel kahes teaduskeskuses – Moskvas ja Atlantas.

Dokumendi asukoht Eesti Muuseumide Veebiväravas: https://www.muis.ee/et/museaalview/2407622

THM _ 4997 D 3157