Kogude päevik #18 - Vuntsihari

Eero Kruusmaa
Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja

Meeste tervise kuul on sobilik Eesti Tervisemuuseumi kogudest tutvustada üht mehist museaali – vuntsiharja.

Vanim märk mehe ülahuulel asuva karvakatte ehk vuntside kandmisest eksisteerib juba Vana-Egiptusest, 27 sajandit enne Kristust. Järgnevatel aastatuhandetel oli maailma eri paigus ja kultuuride hulgas leitud mitmeid näiteid nina alusest karvkattest.

Vuntsikandmise madalpunktiks võib pidada keskaega, kui need ei olnud üldse moes. Igale langusele peab järgnema tõus, nõnda on ka vuntside puhul. Läänemaailmas tipnes
vuntside populaarsus 1880. ja 1890. aastatel. Sellist populaarsust pole need nautinud ka kunagi hiljem.

19. saj viimaste kümnendite populaarsuse põhjuseks oli tollases ühiskonnas auväärses positsioonis olnud sõjandus, mille esindatavad voorused olid kõrgelt hinnatud ka
tsiviilmaailmas. Nõnda imbus tsiviilellu ka sõjaväelaste komme kanda lopsakaid vuntse.

Eesti Tervisemuuseumi kogudes olev vuntsihari on tollase moeröögatuse peegeldus. Käesolev vuntsihari on valmistatud luust ja hõbedasulamist, mis viitab esialgse ostja arvestatavale jõukusele. Kuigi harja valmistamisaega ei ole teada, võiks see pärineda 20. sajandi esimestest kümnenditest.

Legendi järgi kuulus vuntsihari kunagi ühele eesti soost homoseksuaalsele mehele, kes õppis Tartu Ülikoolis ning kes II maailmasõja ajal põgenes läände. Too mees jäi pikemalt peatuma Rootsi, kus ta hakkas koguma Eestiga seotud kultuurilise väärtusega esemeid. Elu lõpuperioodil sattus ta majanduslikesse raskustesse. Vuntsiharja 2015. aastal muuseumile müünud Ruth Oscarson aitas tal kogutud asju erinevatele muuseumidele, raamatukogudele ja kirikule saata. Tänutäheks andis too mees talle mõned esemed kingituseks, kaasa arvatud selle vuntsiharja.

Foto aastast 1917. Arstidest Leidtkede vanema põlvkonna esindaja kannab 19. sajandi lõpus moes olnud kohevaid ja pikkasid vuntse. Tema taga seisvat meesterahvast kaunistab pildistamise hetkel moes olnud „hambaharja“ stiilis vunts, mis ei vajanud nii palju hooldamist.

THM F 5598
https://www.muis.ee/museaalview/3767363

Museaal Eesti Muuseumite Veebiväravas:
https://www.muis.ee/museaalview/3027354
THM 10050 E 2885