Kogude päevik #7: Postkaart „Meie oleme rahva tulevik!“
Juba enne iseseisvumist 20. sajandi alguses muretseti eestlaste iibe ja kehva „tõukvaliteedi“ pärast. Väljaränne, ümberrahvastumine, alkoholism, pärilikud haigused ning kehvad elutingimused tekitasid muret ja panid eliidi tegutsema. 1924. aastal loodi eugeenikaselts Tõutervis. Eugeenika on liikumine, mis propageerib tööd tervema ja parema inimtüübi suunas. Eugeenikat on jagatud positiivseks ja negatiivseks. Negatiivse eugeenika meetoditeks olid abordid, steriliseerimine ja abielupiirangud. Tõutervis keskendus peamiselt positiivsele eugeenikale – iibe tõstmisele ja rahvatervishoiu meetmete tõhustamisele.
Toonase iibepoliitika murekoht oli väikelaste suur suremus. 1935. aasta seisuga oli Eesti laste suremus ja ka tuberkuloosi nakatumine Euroopas esikohal (2021. aasta seisuga on imikute suremus Euroopas kõige madalam Eestis ja Islandil). Arvatakse, et suri ligi 14% alla 1-aastastest lastest. Suremus oli suurem esmasündinud laste hulgas ja väiksem järgmisena sündinud lastel. Eriti halb oli olukord maapiirkondades, kus arstiabi kättesaadavus oli kehv, ning imikute ellujäämist mõjutas ka terviseteadlikkuse puudumine. Veel 1930ndatel oli täiesti tavaline, et maapiirkondades sünnitaja juurde arsti ei kutsutud. Mõisteti, et selle asemel, et veenda naisi rohkem sünnitama on tarvis tagada, et juba sündinud lapsed jääksid ellu ja oleksid terved.
Ajapikku jõuti sinnamaale, et haiglatele hakati eraldama rohkem raha, arstidele palgati abipersonali õdede ja ämmaemandate näol, loodi abirahade süsteem ning vastu võeti lastekaitseseadus. Sama oluliseks kui riiklikult tasandil toimuvad arengud sai ka terviseteadlikkuse tõstmine rahva hulgas. Selleks hakati tegema teavitustööd läbi loengute, raadiosaadete, brošüüride ja näituste. Käesolevat teksti illustreerivat pilti kasutati näiteks 1939. aastal Kodumajandusinstituudi ruumides toimunud näituse reklaamimiseks. Näitus asus kahes ruumis, millest esimene oli pühendatud imikute ja teine väikelaste tervisele. Selgitati lahti tervislik toitumine, liikumine ja mängimise arendav roll. Täpselt sama infot jagasid ka maapiirkondades ringi liikuvad nõuandjad, et teave jõuaks ka nendeni, kes linna näitusi külastama ei jõudnud.
Museaal Eesti Muuseumide Veebiväravas:
Link: https://www.muis.ee/museaalview/1346839