Kogude päevik #9: Astma-sigaretid

Astma on hüperreaktiivsusega kulgev krooniline hingamisteede põletikuline haigus, mida tunti juba enne meie aja arvamist. Egiptuses raviti seda erinevatest taimedest valmistatud tossu sisse hingates, visati ravimtaimi kuumadele kividele tossama ja siis hingati sisse nende suitsu. Aurude ja suitsudega raviti astmat ka edaspidi, ajapikku hakati kasutama erinevaid piipe.

19. sajandi alguses, mil tihenesid lääneriikide suhted idamaadega märkasid arstid, et Aasias leevendasid astmahaigete vaevusi kindlate ainete suitsetamine. Peamisteks toimeaineteks nendes segudes olid näiteks  ogaõuna (Datura stramonium) või belladonna  (Atropa belladonna) kuivatatud lehed, mõlemal juhul on tegu väga mürgiste taimedega. Neid suitsetades astmahaige silelihased (mis ei allu inimese tahtele) lõõgastuvad ja hingamine muutub lihtsamaks. 

Peagi sai neid taimi osta üle Euroopa. Näiteks sisaldas üks astmahaigeid aitav suitsetatav segu kaheksa osa ogaõuna lehti, kaheksa osa rohelise tee lehti, kuus osa lobeelia lehti (tuntud ka kui India tubakas, mida põlisrahvad juba aastasadu astma ravimiseks kasutanud olid) ja kaks osa jahubanaani lehti. Kuid liikus ka segusid, mis olid veel ohtlikumad, näiteks võisid need lisaks tubakale ja  kanepile sisaldada arseeni. Juhendid astmasigarettide suitsetamiseks olid erinevad, mõned soovitasid suitsetada profülaktikaks neli sigaretti päevas, teised jälle suitsetada astmahoo alguses kaks sigaretti. 

1833. aastal avastati ja 1867. aastal eraldati atropiin – belladonnas ja ogaõunas sisalduv aktiivaine, mis aitas lihastel lõõgastuda. 1879. aastaks jõudsid turule tööstuslikult toodetud astmasigaretid, mida hakati laialdaselt kasutama.

1956. aastal tulid turule esimesed inhalaatorid. Ajapikku mõisteti, et suitsetamine pigem ärritab astma kulgu ja on astma üheks risikifaktoriks. Sellest hoolimata müüdi astmasigarette veel 80ndatelgi. 

Eesti Tervisemuuseumi kogus olevad astmasigaretid on pärit Hiinast ja toodetud 1930-ndatel aastatel.

Foto Eesti Muuseumide Veebiväravas:  https://www.muis.ee/et/museaalview/2144895