Kogude päevik #16 - Endokrinoloog Erich Moisari vastus raadiokuulaja liighigistamisega seotud küsimusele

Eero Kruusmaa
Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja

1960ndate aastate raadiosaates on uuritud arst Erich Moisarilt liighigistamise kohta. Ta alustab selgitusega higi olemusest ja higistamiste põhjustest: “See koosneb 98-99 protsenti veest, mineraalidest, keedusoolast, kusiainest, valgust ning rasvhappest ning on tavaliselt värvitu ja lõhnatu. Pingutava füüsilise töö või sportimise puhul tekib higisse palju piimhapet. Nahal olevated bakterid muudavad higis leiduvate rasvhapete omadusi ning annavad neile vastiku lõhna.”

Higistamine on ka tähtis kehatemperatuuri reguleerimiseks ning higinäärmed osaliselt dubleerivad ka neere, väljutades jääkaineid. Haruldasemateks higi värvitoonideks on punakaskollane, pruun ja hall. Eriti haruldastel juhtudel võib higi olla segunenud verega.

Liighigistamisest räägib Moisar järgnevat: “Liighigistamist esineb tavaliselt mitmesuguste infektsioonide ja mürgistuste puhul. Liighigistamise vastu saab võidelda ainult siis, kui eemaldatakse selle põhjus. Mõnikord aitab näiteks vanade hambajuurte väljatõmbamine, mädaste kurgumandlite opereerimine, üldse krooniliste põletike pesade likvideerimine. On soovitatav loobuda suitsetamisest ja muidugi ka alkohoolsetest jookidest.”

Raadiokuulaja liighigistamise põhjuseks peab ta pingetest tulenevat närvilisust. “Et vähendada külma higi, mis tekib iga erutuse, teinekord isegi mõne mõtte puhul, on vaja kõigepealt kontrollida oma üldist ellusuhtumist ja reguleerida töö ja puhkerežiimi. Kui suhtutakse ellu optimistlikult, osatakse rõõmu tunda kõigest heast ja ilusast, juba siis on närvisüsteem tugevam ning stabiilsem. Kuid sageli me teeme sääsest elevandi ja laseme ennast sellest häirida, lihtsalt öeldes – rikume pisiasjadega oma elu ja närve.“

Erich Moisar toob välja ka ööune ja liighigistamise seose. “Mis puudutab meie töö- ja puhkerežiimi, siis on vaja esmalt reguleerida und. Noored peavad magama vähemalt 7 kuni 8 tundi, kusjuures uinuda tuleb kindlal kellaajal. Süüa ei maksa vahetult enne magama minekut. Õhtul ei tohi juua kanget teed ega kohvi. Toit sisaldagu küllaldaselt juur- ja puuvilju, tähendab rohkesti vitamiine ja jääkaineid, mis aitavad reguleerida ka seedimist. Päevarežiimis olgu kindel koht jalutuskäikudel ning spordil ja kehakultuuril“, kostab lõpetuseks arst.

Erich Moisar (1915-1977) oli eesti arst, Tallinna Vabariikliku Keskhaigla endokrinoloog. Tema peamine teene on endokrinoloogia arendamine sõjajärgses Eestis. Ta osales aktiivselt nii uute ravi- ja diagnostikavõtete juurutamises kui ka struumatõrjedispanserite võrgu väljaarendamises.

Museaal Eesti Muuseumite Veebiväravas:
https://www.muis.ee/museaalview/3261617
THM 6279 D 4518

Eesti Tervisemuuseumi ekspositsioonis on hetkel avatud moekunstnik Liisa Kanemägi mininäitus “Keha ja kudumi kahekõne”, kus on tähtsal kohal higistamine ning sellest tulenevalt inimkeha ja riideeseme suhestumine. Näitus jääb avatuks 31. augustini 2024.

Tervisemuuseumi kogude päevik jutustab oma kogudes leiduvate esemete, fotode ja dokumentide põhjal  meditsiiniajaloo põnevat ajalugu.  Vaata päeviku teisi sissekandeid.