Kuidas oli esimesel iseseisvusperioodil perearstisüsteem korraldatud?

Täna, 19. mail on rahvusvaheline perearstide päev. Tähtsa päeva puhul heidame korraks pilgu selle ameti ajalukku ja vaatame, kuidas oli perearstisüsteem korraldatud esimesel iseseisvusperioodil. Ajalukku vaatas tagasi Eesti Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo.

1920ndatel aastatel elas üle 70% eestlastest maal. Maakonnad olid jaotatud arstijaoskondadeks, kuid iseseisvuperioodi alguses veel igasse piirkonda arste ei jagunud. Lisaks oma nimistusse kuuluvatele patsientidele kuulus jaoskonnaarsti ülesannete hulka vaestemajade ja vaeste eest hoolitsemine ning kord poole aasta jooksul tuli tal üle vaadata ka kõik piirkonna koolid ja sealsed õpilased.

Kui jaoskonnas veel arsti polnud, võttis arsti ülesanded enda kanda sageli kohalik kooliõpetaja.

Näiteks 1921. aastal Kehras õpetajaks olnud Maria Ehrenbusch on meenutanud, et Raasiku jaoskonnaarsti dr Herteli tööpiirkonda kuulus ka Kehra, kuid arst oli kaugel ning tema kohaletulek kulukas. Teinekord muutsid arsti juurde jõudmise pea võimatuks läbipääsmatud teed. Siis kutsutigi lapse haigestumise korral kohale hoopis kooliõpetaja. Pimeda ja porise aja koduvisiitideks oli õpetaja Ehrenbuschil tellitud säärikud ja taskulamp. Lisaks oli tal kaasas abikaasa kingitud naiste brauning, sest tol ajal tuli Kehras ette palju pussitamisi. Kergematel puhkudel andis õpetaja abi, raskematel käis kohalikus raudteejaamas arstile helistamas. Kodus oli õpetajal esmaabikapp ja sabadilliäädikas täitõrjeks.

Arstiabi oli aga tavainimesele väga kallis, mistõttu püüti paljude murede korral hakkama saada rahvameditsiini abil. Tänapäevast riiklikku tervisekindlustust veel ei olnud, aegamööda hakkas see tekkima, kuid hõlmas iseseisvuperioodi lõpuks ikka alles vähem kui 20% elanikkonnast.

Linnaelanikel oli arstiabiks valida jaoskonnaarsti ja erapraktiseerija vahel. Paljudes piirkondades, näiteks Harjumaal Nõmmel, mõnda aega jaoskonnaarsti ei olnudki, kuna piirkonnas oli palju eraarste. Eraarstid töötasid nagu jaoskonnaarstidki peamiselt üldarstidena, spetsialiseerumist oli tol ajal arstiametis tunduvalt vähem kui täna.

Fotol: Arst Alide Vooremaa lastepolikliinikus, THM F 1661, Eesti Tervisemuuseum, http://www.muis.ee/et/museaalview/2379627