Lapsesuu #10: Kuidas veresooned töötavad?

Kent Joosep
Külastusjuht

Veresooned on nagu kehasisesed torud, milles veri saab voolata. Tänu veresoontele jõuab veri igasse kehaosasse. Väiksest varbast kuni kõrvalestani. Igale poole. Need sooned on seest tühjad, veidi venivate seintega ja eri suurusega. Kõige suuremasse veresoonde mahub pöial sisse ja kõige pisemad on sellised, mida palja silmaga isegi ei näe.

Selleks, et veri saaks kehas liikuda, on vaja survet ehk rõhku. Ilma selleta koguneks kõik veri jalgadesse ja ülakehasse jõuaks ainult siis, kui teha peapealseisu. Survega aitab meid süda. Süda on lihaseline ja selle sees on piisavalt ruumi, et veri saaks sellest läbi voolata. Kui südamelihas tõmbub kokku, tekibki vajalik jõud ja see paneb vere kehas ringlema. Südamelihas tõmbub vaheldumisi kokku ja lõdvestub kogu elu. Isegi magades. Need ongi südamelöögid, mida saab oma kehal tunda.

Veresooni on erinevaid, aga põhimõte on neil üks – luua kehasisene võrgustik, et veri saaks kanda laiali vajalikud ained ja viia välja jääkained. See toimub kogu aeg ja hoiab meid elus. Näiteks kui sa hingad, siis kopsudest liigub õhuosake hapnik vere abil mööda veresooni kehasse ja kui see saab ära kasutatud, jääb üle süsihappegaas, mille veri viib uuesti kopsudeni ja see tuleb välja hingates kehast välja.

Aga kuidas veresooned ikkagi töötavad? Arterid on jämedamad sooned ja nende kaudu jõuab veri läbi kopsude ja südame kogu kehasse suure hooga. Natuke nagu kiirtee, kus liigutakse väga kiiresti. Veenid on pisut väiksemad veresooned ja läbi nende saab veri südame suunas tagasi. Veenide sees on klapid, mis hoolitsevad selle eest, et veri voolaks ühes suunas, tagasi südame poole. Verd on kehas alati enam-vähem sama kogus ja see voolab mööda veresooni ringi. Seepärast öeldaksegi, et kehas on vereringe.

Selleks, et veresooned oleksid terved ja vastupidavad on oluline liikuda ja mängida, süüa tervislikult ning kindlasti ka puhata ja magada.


Lapsesuu on Tervisemuuseumi teemanäitus, mis vastab laste küsimustele inimkeha kohta. Nelja-aastase Kathariina küsimusele vastas muuseumi külastusjuht Kent. Veresoonte ja südame kohta saab täpsemalt uurida muuseumi püsinäitusel “Avameelselt Sinu kehast”.

Allikad:
Raamatud “Sinu keha päev”, “Inimese keha” ja “Minu keha atlas”.