Lapsesuu #2: Kuidas esimene beebi tekkis?

Saskia ja Siim küsivad: Kuidas esimene beebi tekkis?”
Marii-Brith (11-aastane) tunneb huvi: “Kuidas sai üks inimene järglasi, kui algul oli olemas üks inimene?”

Elusorganismidel on tavaliselt olemas ürgne oma DNA edasiandmise soov. Järglaseid on võimalik saada laias laastus kahel eri viisil – suguline ja mittesuguline paljunemine. Kõige vanemad eluvormid Maal – bakterid – paljunevad mittesugulisel teel, täpsemalt vegetatiivselt. Suurem osa baktereid saavad järglaseid pooldumise teel ehk bakteriraku pärilikkusaine kordistub ning seejärel jaguneb üks rakk kaheks (täpsemalt saad bakterite ja nende elu kohta teada siit videoklipist). Sel viisil paljunedes on uus eluvorm idente eelmisega, järglased on oma vanema täpsed koopiad.

Suguline paljunemine on keerukam protsess. See eeldab kahe suguraku (muna- ja seemneraku) olemasolu. Tavaliselt toodavad neid eri bioloogilisest soost isendid, näiteks imetajate puhul arenevad emaslooma kehas vaid munarakud ning isaslooma kehas seemnerakud. Kuid need rakud võivad ka eelkõige selgrootute puhul areneda ühe isendi sees, sel juhul on tegemist hermafrodiitidega (nt vihmaussid). Sugurakud on võrreldes teiste keharakkudega omanäolised kuna kannavad endas vaid poolt pärilikkusainet. Kahe suguraku kohtumisel toimub viljastumine. See tähendab, et seemnerakk siseneb munarakku ning kummagi raku kromosoomidest moodustub täiesti unikaalse DNAga sügoot – järglase esimene eluetapp.

Mittesuguline paljunemine on kiirem ja oluliselt lihtsam, selle peamiseks ohuks on aga haiguste vm häirete ja defektide edasikandumine. Sugulise paljunemise peamiseks eeliseks on 50% tõenäosus, et järglastele ei kandu edasi soovimatuid tunnuseid, mis vähendaks nende ellujäämisvõimalusi. Samuti saab järglane omadusi nii emalt kui isalt.

Teadlased ei ole päris kindlad kuidas kujunes evolutsiooni käigus välja suguline paljunemine, ent kindlasti ei saanud ka varased inimliigid hakkama üksinda paljunemisega. Nii inimesed kui ahvid arenesid miljoneid aastaid tagasi ühisest ahvi sarnasest esivanemast. Meie varased esivanemad said järglaseid koos partneriga sugulise paljunemise teel ning aegamööda kujunes välja homo sapiens –  inimliik kuhu me kõik kuulume.

Tule Tervisemuuseumisse näitusele “Lapsesuu” ja leia vastused laste küsimustele ja lugudele inimese kohta. Inimese evolutsioonist ja sündimisest räägib ka meie püsinäitus “Avameelselt Sinu kehast”.