Kevad toob endaga kaasa mürgistused sibulatest seenteni

Soojad ilmad ja tärkav loodus toovad endaga kaasa palju rõõmu. Paraku kaasnevad aga lisaks ohud – igal aastal suureneb koos kevade tulekuga ka mürgistusjuhtumite arv. Kuidas mürgistust ära tunda ning mida ohu korras teha? Seda avab Eesti Tervisemuuseumi podcasti “Sünaps” värske episood koos Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderiga.

Esimesed mürgistusjuhtumid saabuvad kevadel koos lumikellukeste ja sinililledega. Inimesed lähevad aina enam loodust nautima ja kevadet maitsma. Ilmselt teatakse juba rohkem maitsva karulaugu ja piibelehe võimalikust segamini minekust, kuid mürgistusohtu kujutavad endast ka mulla seest välja piiluvad putked ning rabarberi lehed. Nimelt võivad rabarberi lehtedes olevad antrakinoonid kõrgel kuumusel küll hävineda, kuid ettevaatlik peab olema oksalaatide suhtes. Tärkavad putked kujutavad endast ohtu põletusvillide näol aga näiteks ATV-ga heinamaal sõites. Villid on märk putkes leiduva psoraleeni mürgistusest, mille tagajärjeks võivad olla pigmenteeruvad armid. Tuleb jälgida, et noort putke ei ajaks segamini kokkamisel kasutatava varsselleriga.

Ohu eest ei ole kaitstud ka aiasõbrad. Lillesibulate istutamisel on nahapõletiku eest kaitsmiseks kõige parem kasutada nitriilkindaid. Võib tunduda küll uskumatuna, kuid õnnetusi põhjustab lille- ja söögisibulate ekslik vahetusse ajamine – näiteks olukorras, kus erinevad sibulad on paigutatud üksteise kõrvale asuvatesse korvidesse. Sarnane kuju ning soov kiiresti salatisse sibul saada võivad tähelepanu piisavalt hajutada ning tuua endaga kaasa pealtnäha uskumatuid õnnetusjuhtumeid.

Mida teha mürgistuste ennetamiseks?
Väikelaste vanematel tasub kindlasti üle vaadata kemikaalide ja teiste ohtlike ainete hoiustamine ja lastele kättesaadavus kodudes. Suuremat tähelepanu vajavad alla 4-aastased lapsed, kelle jaoks jõuab suu juurde kõik kättesaadav, nende hulgas on paraku ka kemikaalid ja ravimid. Nii on ohtlikud õnnetused kiired tekkima, mistõttu on mõistlik luua enda kodus eksimiskindel süsteem. Meeldetuletusi ning mälu värskendamist tasub teha lisaks vanematele lastele, et valed toorained ja ravimid ei jõuaks suhu või põletushaavu tekitav putk mänguhoos kätte.

Suur kevadpuhastus mitmesuguse kodukeemiaga toob endaga kaasa paljude võimalike õnnetuste retsepti. Halva ventilatsiooniga vannitoas või pesuruumides tuleb tähele panna, et ei hingaks ohtlikke ainete, nagu laialdasel kasutatava seebikivi, aure liigselt sisse. Tuulutamiseks peaks lahti hoidma aknad, kasutama lisaks ohutuse tagamiseks lisaks kinnastele ka prille, kaitseriietust ja maski ning saata lapsed selleks hetkeks ruumidest välja.

Ohtu kujutavad endast ka keldrid, kus meid võivad tervitada hallitusseened. Nende eoste sattumine organismi võib tekitada aga hingamisraskusi ning astmaatikutel haiguste ägenemist. Koduhallitusega tuleb kindlasti tegeleda aegsasti ning hävitada enne kui hakkavad aktiivselt ruumides levima. Lisaks tasub meeles pidada, et suurkoristuse ajal leitud riided ei tohiks oma kodu ahjus põletada – selle tulemusena tekib tsüaniidgaas, mis on sissehingamisel samuti mürgine.

Mõningatel juhtudel, näiteks rabarberilehe söömisel, tekib iiveldus ehk inimene tabab seda süües ära, et ei taha seda enam rohkem. Kuna iiveldus on üks mürgistuse sümptomeid, tasub kindlasti kuulata oma kena. Kevadist karulauku kasutades ei tohiks valvsust kaotada ka siis, kui see on saadud vanaema või turult mõne tuttava müüa käest.

Kuidas käituda mürgistuse korral?
Mürgistuse sümptomid tunneme endal ning kõrvalolijatel üldjuhul ära. Kõige tuntavam neist on iiveldus ja oksendamine, lisaks võib esineda tasakaaluhäireid ja teadvuse kadumist. Juhul, kui viimastel päevadel on söödud või tarvitatud midagi, mille tõttu tekib halb enesetunne, võib samuti mürgistust kahtlustada. Kõikidel juhtudel on üheks kõige olulisemaks sammuks Mürgistusteabekeskuse numbrile 16662 helistamine. Sümptomite ning olukorra kirjeldamisel suudetakse koos ekspertidega võrdlemisi kiirelt tuvastada mürgistuse põhjus ning appi võtta õiged ravi- ja ohutusmeetmed. Juhul kui mürgistus on tekkinud hiljutise söömise tagajärjel, tuleb selle jäägid koheselt suust eemaldada ning külma veega loputada. Olukorras, kus on ekslikult ära söödud suur hulk piibelehti, võib see päädida oksendamise perioodiga. Sellisel juhul võib tekkida vajadus tarbida abinõuna aktiivsütt, mis võiks olla igas kodus olemas ja kättesaadav.

Vaata lähemalt Mürgistusteabekeskuse kodulehelt: https://www.16662.ee/et