ELU VÄHIGA. JAGA OMA LUGU
Igal aastal haigestub vähki rohkem kui 8000 Eesti inimest (allikas: Tervise Arengu Instituut) – haigus puudutab või on puudutanud tõenäoliselt iga Eesti peret otseselt või kaudselt. Samas on oluline, et inimesed ei elaks hirmutundes, kartes diagnoosi ning tehes seetõttu näiteks otsuse mitte minna sõeluuringule.
Ootame lugusid nii inimestelt, kes on põdenud vähki, kes elavad praegu vähihaigusega, kes on just saanud diagnoosi, kui ka lähedastelt, kes on olnud toeks ja näinud lähedalt vähihaige muresid ja rõõme. Me soovime et inimesed, kes on kogenud ja kokku puutunud vähiga, saaksid jagada oma lugusid neile, kelle kogemus on värske ja teadmatus suur, ja neile, kel on huvi teema vastu. Pole vahet, kas lugu on värske või juhtus aastakümneid tagasi. Kui Sa tunned, et see lugu võiks aidata kedagi, pane kirja ja saada meile.
Kõik kogutud lood jäävad Eesti Tervisemuuseumi arhiivi ning aja jooksul tekib neile uurimisväärtus.
Vaata lähemalt: vahilood.tervisemuuseum.ee
Oma lugu on võimalik sisestada nii anonüümselt kui oma kontaktandmetega. Korraldajad jätavad endale õiguse lugusid enne avaldamist toimetada või lisada vajadusel spetsialisti kommentaar.
Sisesta oma lugu veebikeskkonna vahilood.tervisemuuseum.ee kaudu. Soovi korral võid loo saata ka e-postiga eero@tervisemuuseum.ee või Eesti Tervisemuuseumi aadressile Lai 30, Tallinn 10133 (märksõnaga „Elu vähiga“).
Abistavad küsimused, millele mõelda lugu kirja pannes:
- kuidas jõudsite diagnoosini?
- milles seisnes ravi ja kui oli, siis milliseks kujunes järel-, taastusravi?
- millist abi vajasite?
- mis oli Teie jaoks kõige raskem hetk? Mis aitas Teil jagu saada hirmust?
- kas ja kuidas muutus Teie igapäevane tegevus?
- kas tervishoiusüsteemi erinevates etappides oli abi Teile piisav? Kui on kitsaskohti, palun kindlasti kirjeldage.
- millest tundsite enim tuge ja rõõmu?
- kuidas lähedased Teid aidata said? Või olite hoopis Teie nendele (lähedasele) toeks?
- missugustele küsimustele otsite siiani vastuseid ja kust saite pädevat infot haiguse kohta?
- tagasi vaadates, kas teeksite nüüd midagi teisiti või milline oleks Teie soovitus samas olukorras olevale inimesele?
Miks just vähilood?
Vähidiagnoos on midagi sellist, mida keegi ei oota, keegi ei ole selleks valmis. Keerulistes olukordades otsivad inimesed abi. On loomulik ja hea, kui saad abi professionaalidelt, kuid samamoodi on oluline saada psühholoogilist tuge neilt, kes on sama tee läbi käinud. Vähilugude kogumise eesmärk on anda võimalus lugeda teiste inimeste kogemusi samadest probleemidest. Vähk on Eestis surma põhjuselt südame-veresoonkonnahaiguste järel teisel kohal: igal aastal registreeritakse Eestis ca 3800 vähisurma juhtu, mis moodustab ligi veerandi kõigist surmadest.
Vähidiagnoos ei ole surmaotsus. Tänaste ravimeetoditega võib vähk olla krooniline haigus. Näiteks rinnavähi varajasel avastamisel on võimalik haigus ka 100% võita. Vähi sõeluuringute registri andmetel osales aga 2018.a kutsututest rinnavähi sõeluuringus 53%, jämesoole sõeluuringus 50% ja emakakaela sõeluuringus vaid 45%. Kaasaaegsed teadmised pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste ja ennetamise osas on tõestanud, et ligi 30% kõigist vähijuhtudest on välditavad ehk olenevad elustiili valikust.
Kaugele arenenud ja taastekkelise haigusega on oluline väärtustada elu vähihaigusega ja seda aega, mis on elamiseks antud: iga haiguselt võidetud päev, nädal, kuu või aasta on väärtus nii haige kui tema lähedaste jaoks. Iga elu on väärtus.
Vähilugusid koguvad Eesti Tervisemuuseum koostöös professor Hele Everausi, Eesti Vähiliidu, Tervise Arengu Instituudi ning Roche Eesti, AstraZeneca Eesti, Pfizer Luxembourg SARL Eesti filiaali, Bayeriga.
Info ja kontakt:
Eero Kruusmaa
Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja
e-post: eero@tervisemuuseum.ee
tel: +372 530 73382
vahilood.tervisemuuseum.ee
