Tervisemuuseum soovib sulle head!

Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu oli Nõmmel tegutsenud sotsiaalasutus, kus abistati raskustesse sattunud emasid koos lastega ja orbe. Asutuse asutas riigi toetusel 1919. aastal Tallinna Naisselts ja see oli üks esimesi pealesõja aegseid vabatahtlikute poolt ellu kutsutud meditsiiniasutusi Eestis. Varasemalt oli I maailmasõja ja Vabadussõja järgset rasket olukorda aidanud leevendada riigi poolt loodud haiglad ja ambulatooriumid.

1925. aastal valmis aga arhitekt Artur Perna projekti järgi Tallinna Rinnalaste ja Emade Kodule uus hoone Nõmmel Lastekodu tänaval. Antud asutust tuntakse paralleelselt ka Nõmme Rinnalaste ja Emade Koduna, samuti kasutavad ajaloolised materjalid kahte kirjapilti pea üheaegselt. Uus hoone pakkus võimalust ravida ja hooldada suuremat hulka raskustesse sattunud emasid ja orbe.

Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu oli kahe sõja vahelisel ajal üks peamine pelgupaik emadele ja nende lastele. Linnaarhiivist leitavates Rinnalaste ja Emade Kodu ametlikest dokumentidest saab lugeda, et peaaegu igapäevaselt soovis mõni ema koos oma lastega vastuvõttu uude kodusse, põhjusteks olid majandulikud raskused, kuid peaasjalikult suutmatus oma uue olukorraga hakkama saada. Tihti jagati ka läbi Rinnalaste ja Emade Kodu sealt lahkunud noortele naistele ja nende lastele rahalist ning toidukraamilist abi.

Nõmme Rinnalaste ja Emade Kodu on tuntud ka selle poolest, et asutuse hoolekogu esinaine oli tolleaegne kuulus ühiskonnategelane Anna Tõrvand-Tellmann, kes oli tuntust kogunud Eesti Asutava Kogu liikmena ning asutas esimese Eesti ajal kolm esimest eestikeelset keskkooli.

Omaaegset Nõmme suurimat maja on aga eri aegadel kasutatud nii lastekodu kui haiglana – lastehaiglana ning sõja ajal ka Saksa sõdureid tohterdanud haiglana. Artur Perna hoone on saanud sõjas kõvasti kannatada ning seisnud mitu korda pikemalt tühjana, viimati 2001. – 2010. aastani.

Allikad: