Usaldus teaduse vastu parandab tervist
Meelik Samel
Turundusspetsialist
COVID-19 tõi lisaks ülemaailmsele pandeemiale esile ka ühe sotsiaalse kitsaskoha – märkimisväärne hulk ühiskonnast ei usalda teadust ega meditsiini. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et tegemist on värske probleemiga, mida kannustab internetiajastu toel leviv valeinfo, siis tegelikult pärinevad esimesed vaktsiinivastased ideed 19. sajandi esimesest poolest. Sel momendil olid aktuaalseks pandeemiaks rõuged. Meelestatus jätkus 20. sajandisse difteeria, teetanuse, mumpsi, punetiste, leetrite ja läkaköha puhul. Tervisemuuseumi virtuaalnäitus pandeemiatest meenutab haigusjuhtumite arve enne ja pärast vaktsiinide kasutusele tulekut. Tänases kontekstis vahendab ERR uudiseid COVID-19 tagajärjel langenud oodatavast elueast.
Hiljutisest koroonapandeemiast ajendatult uurisid Maribori Ülikooli teadlased teaduse usalduse ja tervisekäitumise vahelist seost. Uuringu autorite sõnul on mitmeid surmapõhjuseid võimalik ennetada või edasi lükata informeeritud otsuste tegemise kaudu. Uuringust selgus, et inimesed, kes usaldavad teadust ning on parema tervisealase lugemisoskusega, toituvad tervislikumalt, on füüsiliselt aktiivsemad ning oskavad paremini stressi maandada. Seega aitab usaldus teaduse vastu meie tervist hoida isegi ilma pandeemiateta. Riskirühmadesse, kus usaldus teaduse vastu oli madal, kuulus ka proportsionaalselt enim poliitiliselt konservatiivse maailmavaatega ning vandenõuteoreetiliste ideedega inimesi.
Kuidas aga sellise olukorraga tegeleda? Uuringu autorid pakuvad ühe lahendusena välja teavituskampaaniaid teaduse olemuse, eesmärkide ja meetodite selgitamiseks, et kasvatada üldist usaldust teaduse vastu. Teise vahendina soovitatakse arendada kriitilist lugemisoskust üksikisiku tasandil eelkõige tervisealast kirjandust silmas pidades. Selleks vajame usaldusväärset, aja- ning asjakohast, ligipääsetavat, selget ja arusaadavat informatsiooni, kus oleks kajastatud teadlaste ekspertsus ning poliitiline sõltumatus.
Allikad:
