II kooliaste

HAKKAME LIIKUMA

Liikumisaasta puhul oleme koostöös Spordimuuseumi, õpetajate ja valdkonna ekspertidega loonud uue muuseumitunni, mis kutsub lapsi liikuma ja mängima.

Analüüsime õpilastega inimese kehalist võimekust meeleolukate mõõtmiste ja katsete abil. Uurime, kuidas muutub pulss ja hingamine füüsilise koormuse korral ning milline seos on sel tervisega. Vaatame, kui palju on käelihastes jõudu ja mis seda mõjutab. Tunni lõpus saavad noored analüüsida, mis neid liikuma motiveerib ning milline liikumisharrastus sobib nende elustiiliga kõige paremini kokku.

Pärast tunni lõppu saavad õpilased avastada muuseumi teematube omal käel.

MINU MUUTUV MINA

Tunnis uurime mänguliste meetoditega, mida toob endaga kaasa suureks kasvamine. Räägime murdeeas toimuvatest vaimsetest ja kehalistest muutustest ning arengust. Vaatame, kuidas keha arengut ise tähele panna ja kuidas aru saada, et kõik kulgeb just nii nagu peab. Arutame läbi parimad viisid enda hügieeni eest hoolitsemiseks. Arendame kehast rääkimiseks sobilikku sõnavara ja arutleme kellele nö keha kuulub, kuidas ja mis tingimustel peaksid erinevate inimeste vahelised kokkupuuted toimuma. Räägime seksuaalsusest ja soojätkamisest ning sellega seotud tervisest ja heaolust. Mängime „Ei“-mängu, mis julgustab lapsi oma autonoomsuse eest seisma ning tutvume seksuaalõigustega.

Tunni lõpetab külaskäik püsinäituse teematubadesse. Näha saab inimese elu algust ning loote sünnieelset arengut, samuti avastada meeste ja naiste anatoomiat. Võimalus on omal käel ringi vaadata ja külastusjuhile küsimusi esitada.

Programm toetub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkondliku büroo ja Saksamaa Föderaalse Tervishoiuõppe Keskuse koostatud Euroopa seksuaalhariduse standarditele.

Tervishoiumuuseumi seksuaalhariduse arendusprojekt oli nomineeritud 2019. aasta muuseumihariduse edendaja tiitlile.

SÖÖ TERVISEKS!

Toidul on inimese elus suur roll ja seepärast on tähtis kujundada harjumused ja omandada algteadmised tervislikust toitumisest juba noorena.

Uurime õpilastega seedeelundkonna ja ainevahetuse toimimist. Arutleme tervisliku ja säästliku toitumise vajadusest ning seostame seda taldrikureegli ja toidupüramiidi ning riiklike toitumissoovitustega. Räägime mitmekesise toitumise tähtsusest, tutvume inimesele vajalike vitamiinide ja toitainetega ning uurime, miks on mõned toiduained kasulikumad kui teised.

Tunnis osalenud õpilane õpilane mõistab paremini elustiili mõju organismile ja oskab teha toitumisel teadlikumaid valikuid. Seda nii ühises toidulauas kui ka iseseisvalt.

NÄGEMATA NÄHTUD MAAILM

Silmade kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast kuni 80% informatsiooni ning seepärast võib olla paljudel elu pimedana keeruline ettegi kujutada.

Muuseumitunnis mängime läbi pimedana liikumise ja pimeda saatmise, samuti saab õpilane proovida järgi punktkirja lugemise ja kirjutamise. Teeme juttu juhtkoertest ning tutvustame erinevaid abivahendeid, mis pimedate ja vaegnägijate elu lihtsamaks teevad. Lisaks selgitame, kuidas vajadusel pimedat abistada. Pöörame tähelepanu ka silma anatoomiale ning seostame seda enamlevinud nägemishäiretega.

Tunnis osaleja arendab empaatiavõimet, hindab pärast seda rohkem silmade tervise tähtsust ning saab kaasa elulisi oskusi ja soovitusi.

ESMAABI ABC

Õnnetused ja ootamatud tervisehäired võivad tabada igaüht – tänaval, kodus, koolis või töökohal. Meie moraalne kohus on kannatanut märgata ja vajadusel anda kiirabi saabumiseni esmaabi. Kui meil on teadmised, kuidas kannatanut aidata ning julgus reageerida, võime päästa inimese elu.

Käsitleme muuhulgas esmaabi põletuse korral, hingamisteede avamist, verejooksu sulgemist ning südamemassaaži põhimõtteid. Soovi korral on võimalik harjutada elustamist mannekeeni peal. Julgustame märkama inimese normist erinevat käitumist ja pöörama sellele tähelepanu.

Tunnis osaleja õpib paremini hindama ohusituatsioone, oskab muuta keskkonda turvalisemaks ja kutsuda päästjaid. Samuti oskab õpilane muuseumi püsinäituse abiga leida seoseid lihtsamate esmaabivõtete toimemehhanismide ja inimkeha anatoomia vahel.