Kogude päevik #10: Punutud ratastool

Ratastool kuulus Kersti Tiigi vanaisale Tõnis Hasenbuschile (29. september 1865 – 11. aprill 1936), kes kasutas tooli seitse viimast eluaastat. Tõnis Hasenbusch oli Landi talu peremees Järvamaal, Järva-Jaani lähedal, endises Paistevälja külas. Tool on ilmselt ostetud, kuid ei ole täpselt teada, millal. Ratastooli ostmine oli talupere jaoks tõenäoliselt kulukas, aga vajadusel võimalik. 

Kersti Tiik: “Minu vanaema, Tõnise tütar, Meeri Wilhelmine Uustare, rääkis korduvalt, et oli õnn, et papa sai korraliku ja ilusa tooli, mis talle teatud liikumist võimaldas. Tool osteti Tartust. „7 aastat ratastooli“ oli nagu kannatust kokkuvõttev sõnastus, mida peres vahest mainiti. 

Tõnise surma järgselt hoiti tooli peres mõttega, et äkki läheb vaja ja ega palju ei puudunudki, sest vanaema Meeri lõpetas oma käimised kepi ja karguga 1974. aastal. Minu ema mõttes oli tooli kasutamine – korrastamine tugitooliks, papa mälestuseks, aga tegelikkuses seisis ratastool talu aida lakas. Aastat paarkümmend tagasi oli mul tahtmine tooli Landi eeskambris lihtsalt mälestusesemena eksponeerida, samas oli haiguse pitsat liiga tugevalt tooli küljes kinni ja nii ta muuseumisse jõudiski.”

Mööblirestauraator Mati Raali kommentaar ratastooli disaini kohta: „Rotangpunutis tooli põhjal viitab välismaisele päritolule. Ei ole kohanud, et eestimaise mööbli valmistamisel seda võtet kasutati. Punutud mööblit valmistati küll ka Eestis mõnes töökojas ja üks suuremaid oli Vigastatud Sõjameeste Ühingu töökoda, aga nende tootekataloogis sellist isendit ei ole ja siis oleks ka istumise osa olnud vitspunutis, mitte rotang. Peale selle on seljataguse punutise muster mitte eestipärane. Siiski pakun välja, et tegemist on välismaise, näiteks Saksa tootega.“

Ratastooli peaks Tõnis Hasenbuschi eluaastate järgi olema valmistatud enne 1929. aastat, tõenäoliselt aga veel varem (disaini järgi võib see olla 19. sajandi teisest poolest või 20. sajandi algusest). Ratastool võis jõuda Eestisse hoopis mõne baltisaksa mõisniku kaudu – algselt võis see olla kasutusel mõnes mõisas mõisniku käes ning Landi talusse osteti see juba kasutatud kujul. Sellele viitab ka see, et rattad on ära vahetatud. Algselt on ratastoolil olnud tõenäoliselt peenikeste kodaratega rattad, mis hiljem on vahetatud sepatööna valminud raskepäraste rataste vastu, mis meenutavad vankrirattaid. 

Museaal Eesti Muuseumide Veebiväravas: https://www.muis.ee/museaalview/2849138

THM 9916 E 2770