Kogude päevik #17 - Karskust propageerivad plakatid 1920. aastast

Eero Kruusmaa
Eesti Tervisemuuseumi peavarahoidja

Eesti Tervisemuuseumi kogudes leidub üheksa 1920. aastal trükitud karsket eluviisi propageerivat tõlkeplakatit. Plakatid on originaalis välja antud Maailma Karskusliidu poolt ja tõlgitud eesti keelde Eesti Karskusliidu eestvedamisel. Plakatid peegeldavad tollal Ameerika Ühendriikides ja Eestis levinud karskusideid.

USA-s keelati alkoholi tootmine ja müümine 1919. aastal ning seadus kehtis 1933. aastani. Kuigi alkoholitarbimine vähenes ning seeläbi paranes  rahva tervis, hakkas lokkama kriminaalne tegevus. Nö „keeluaeg“ kestis Ühendriikides 1933. aastani. Peamiseks ajendiks seaduse tagasipööramiseks oli suure depressiooni põhjustatud suur tööpuudus ning riigi rahanduse kehv seis. Alkoholitööstuse käivitamine võimaldas luua uusi töökohti ning aktsiisist täitus riigi rahakott.

Ka Eestis on eelmisel sajandil kehtinud kuiv seadus. Alkohol keelustati esialgu tsaaririigi poolt I maailmasõja puhkemisel ning keeldu pikendati Eesti Vabadussõja lõpuni. Sõja lõppedes kuulutas Asutav Koda alkoholitootmise Eesti riigi monopoliks. Samal ajal oli ühiskonnas arvestavat kandepinda saavutamas juba 19. sajandi lõpul hoogustunud karskusliikumine. Nende lobitöö tulemusel oli 1920ndate alguses võimuringkondades arutelu all sarnaselt USA-ga kuiva seaduse kehtestamine, kuid Eesti Karskusliidu soov ei täitunud. Vabadussõja lõppedes võeti alkoholimüügi reguleerimiseks käibele piletisüsteem, selle järgi sai iga meeskodanik osta kuus ühe liitri 40-kraadist viina.

Tšekisüsteem kaotati 1926. aastal ja alkoholitarbimine muutus suhteliselt vabaks. Samal ajal anti omavalitsustele ja kohalikele elanikele suuremad  õigused lube ja piiranguid kehtestada. Näiteks 1930. aastal oli alkoholi müük peatatud 42 vallas (12% valdade koguarvust). Majanduskriisi aastail vähenes alkohoolsete jookide tootmine ja müük arvestatavalt, kuid hoogustus illegaalne tegevus.

Senise alkoholipoliitika katkestas 1934. aasta riigipööre, pärast seda jäid kõik alkoholiga seotud küsimused ainuüksi valitsuse pädevusse. Peagi suurendas riik alkoholi tootmist, laiendas müügikohtade arvu ning alandas  alkoholi hinda. Seda tehti salaalkoholiga võitluse egiidi all, kuid tegelikkuses oli vaikiva ajastu juhtkonna peamine eesmärk täita aktsiisirahaga riigi rahakotti, sest riigi majanduse kehvas järjes nähti ohtu iseenda autoritaarsele eksistentsile.

Vabariigi tulekuga muutus Eesti Karskusliidu karskustöö metoodika. Nüüdsest panustati enam selgitustööle, rõhutades indiviidi vaba tahte  olemasolu. Samuti võttis liit südameasjaks inimeste vaba aja sisustamise. Eesti Karskusliidu kõrghetkeks kujunes 1926. aastal Tartus toimunud 18. ülemaailmne karskuskongress, mis tõi karskusidee ühiskonnas eriliselt pildile. Paraku oli juba alanud ka liidusisene ideoloogiline mõranemine. Lisaks vähendas riik järkjärgult karskusliidule makstavat tegevustoetust.

Pärast vaikiva ajastu sisseseadmist pidi karskusliikumine loovutama arvamusliidri positsiooni eugeenikaliikumisele, mille eesmärk oli parandada rahva genofondi. Autoritaarsele riigile sobis tervet rahvust  siduv ideoloogia paremini kui vaid valituid väärtustav karskustöö.

Valitud plakatite koopiatega on võimalik tutvuda Tervisemuuseumi ekspositsioonis.

Museaalid Eesti Muuseumite Veebiväravas:
https://www.muis.ee/museaalview/2695400
THM 9629 Tr 2321

Klõpsa allpool galeriis pildil, et näha  kogu plakatit.

Tervisemuuseumi välinäitus “Karskelt, kultuurselt või põhjani?”, mis räägib karskusliikumisest ja alkoholipoliitikast Eestis erinevatel aegadel, läks rändama ja sel suvel leiad selle Eesti Maanteemuuseumist.

Sadakonna aastaga on Eestis korduvalt vahetunud poliitilised režiimid, igal neist oma nägemus alkoholipoliitikast. Näituse kuraator, Tervisemuuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa põhjendab näituse teemavalikut: “Alates esimese karskusseltsi asutamisest Toris 1889. aastal on riiklik alkoholipoliitika muutunud seinast seina – kuivast seadusest liberaalse alkoholitarbimiseni, puskariajamisest riiklike alkoholipoodideni. Näitusel toome välja möödunud aegade alkoholipoliitika ja karskusliikumise sõlmpunktid ning tutvustame eri aegade propagandatrükiste visuaalset keelt. Näituse kaugem eesmärk on panna iga külastajat analüüsima enda suhet alkoholiga ning indiviidi rolli eeskujuks olemisel.”

Tervisemuuseumi kogude päevik jutustab oma kogudes leiduvate esemete, fotode ja dokumentide põhjal  meditsiiniajaloo põnevat ajalugu.   Vaata päeviku teisi sissekandeid.