Kogude päevik #6: Florence Nightingale’i medal

Eesti Tervisemuuseumi üks ainulaadseimad esemeid on terves maailmas rariteetne ning kõrgelt hinnatud Florence Nightingale’i medal. 1820. aastal rikka aristokraadi perre sündinud Florence Nightingale oli kaasaegse õenduse rajaja. Jumaliku ilmutuse saanuna, otsustas ta oma elu pühendada vaeste ja kannatajate abistamisele. Murranguliseks seigaks tema elus sai osavõtt Krimmi sõjast, kus paljud inglise sõdurid surid ebapiisava hoolekande ja halbade sanitaartingimuste tõttu. Kuigi seadus keelas naistel sõjategevusest osa võtta, siis tema tuntus ning ettekanded haavatute olukorrast Inglismaa Sõjaministeeriumile lõppesid tulemuslikult. Erivolituse saanuna rajas ta arvukalt barakkhaiglad. Öösel lambiga haigete olukorda kontrollides sai ta nimetuse „daam lambiga“. 

Sõjast naasnud, pühendas Nightingale oma elu täielikult haiglareformide läbiviimisele ja halastajaõdede ettevalmistamisele. Hilisemas elus avas ta endanimelise ning tänaseni tegutseva halastajaõdede kooli. Lisaks avaldas ta kaks raamatut. Haigete põetamisse pöörde toonud Florence Nightingale’i autasustati mitmete kõrgete autasudega, sh pälvis ta 1883. aastal kuninganna Victorialt kuningliku Punase Risti ordeni. Ta suri 1910. aastal.

Florence Nightingale’i medal asutati Rahvusvahelise Punase Risti 16. mail 1912. aastal. Kõrgeima rahvusvaheliselt õdedele omistatava medalina autasustatakse oma töös erakordset julgust ja pühendust üles näidanud õdesid. Kuigi esialgu plaaniti välja anda 6 medalit aastas, siis esimesed 42 medalit anti Esimese maailmasõja puhkemise tõttu välja alles 1920. aastal. 1991. aastast alates võivad autasu saada ka meesõed. Viimastel aastakümnetel on
medalit välja antud iga kahe aasta tagant ning kuni 50le inimesele. 

F. Nightingale’i medal on terava ellipsi kujuline, 5 cm kõrge ja 3 cm lai. Medal on kullatud ja ripub Genfi risti küljes, mida ümbritseb emailitud rohekuldne loorberipärg. Teenetemärgi aversil on kujutatud noort Florence Nightingale’i, käes lamp. Kuldraamis on kiri „AD MEMORIAM FLORENCE NIGHTINGALE 1820-1910“. Reversile on graveeritud medali omaniku nimi ja kuupäev, mida ümbritseb tekst „PROVERA MISERICORDIA ET CARA HUMANITATE PERENNIS DECOR UNIVERSALIS“ (tõelise halastuse ja armastava inimlikkuse nimel). Medaliga kaasneb diplom.

Eestis on F. Nightingale’i medali vääriliseks tunnistatud ainult üks halastajaõde – Anette Massov 1939. aastal. 1883. aastal sündinud Massov suunati peatselt pärast halastajaõe ameti omandamist 1904. aastal Vene-Jaapani sõjas tegutsenud suurvürstinna Maria Pavlovna sanitaarrongile tööle. Halastajaõena võttis ta osa ka Esimese maailmasõjast. Sõja lõppedes töötas ta mitmetes Tallinna haiglates.

Teenete eest Vene-Jaapani sõjas anti Massovile suurvürstinna Maria Pavlovna poolt ketiga rist, hõbemedal ja keistri poolt isiklikult kuldmedal. Lisaks on ta saanud veel mitmeid kõrgeid autasusid. Florence Nightingale medal anti talle üle 13. mail 1939. Suure tunnustuse kätte saades ütles Massov, et see oli talle ootamatu, „sest enamus halastajaõdesid täidab oma ülesandeid, mitte ainult kohustusest, vaid elavast huvist olla abiks kannatavatele ühiskonna liikmetele“. Eesti ajakirjanduseski kajastust leidnud sündmuse järel puuduvad andmed Anette Massovi edasise elutee kohta.

Tema medal jõudis erakogust Eesti Tervishoiu Muuseumisse 1997. aastal ning on külastajatele nähtav muuseumi ekspositsioonis.

 

Dokumendi asukoht Eesti Muuseumide Veebiväravas:

https://www.muis.ee/museaalview/1729331

THM 5832 E 1701