2. korruse teematoad
NAHK
Naha pindala on ligi 2 ruutmeetrit. Koos karvade ja küüntega kaitseb see meie organismi välispinda. Millest nahk koosneb ja miks mõned juuksed on lokkis aga teised sirged, selgitab katteelundkonna väljapanek.
LUUSTIK JA LIHASTIK
Luustik annab kehale kuju, toestab ja kaitseb siseelundeid ning koos lihastega võimaldab meil liikuda. Kuidas luumurd paraneb, milline näeb välja lahtiharutatud kolju ning mis on sarkomeer, saab teada luude – lihaste boksis.
VERERINGE
Vereringe ühendab kõiki kehaosi ulatudes iga rakuni meie kehas. Keskmiselt kulub ühel punaliblel vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. Vere paneb liikuma südametöö. Südame ehitusest, vere koostisest, ülesannetest ja kasulikkusest saab põhjaliku ettekujutuse punases veretoas.
LÜMFIRINGE
Lümfisüsteem koosneb lümfisoonte võrgustikust ja lümfisõlmedest. Lümfisüsteemi ülesanne on koguda koevedelikku ja võidelda haiguste vastu. Inimesesuurune klaasraamat näitab lümfisõlme ehitust ja nende paiknemist meie kehas.
SISENÕRENÄÄRMED
Sisenõrenäärmed toodavad keemilisi aineid – hormoone, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad inimese keha talitlemist. Erinevaid näärmeid ja nende poolt toodetud hormoone tutvustab arvutiprogramm „Kehakeemia“.
IMMUUNSÜSTEEM
Immuunsüsteem kaitseb organismi sissetungijate eest. Tõsistele tervisehuvilistele, kes süvenemist ei pelga, pakume tutvumiseks põnevat arvutiprogrammi „Keha kaitsevägi. Võitlus sissetungijatega”.
KLAASNAINE KUI UUNIKUM
Elektroonilise klaasnaise ajalugu ulatub aastasse 1928, mil Saksa Hügieenimuuseumis valmis esimene taoline mudel. Meie läbipaistev klaasist inimene on pärit aastast 1989 ja vääriks oma unikaalsuse poolest hoopis kohta ajaloomuuseumis. Oma aja tehnika- ja elektroonikaime töötab aga väsimatult edasi, tutvustades 9-minutilises loengus inimkeha siseelundeid.
HINGAMISELUNDKOND
Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja eemaldab kehast süsinikdioksiidi. Kuidas näevad välja selle elundkonna osad ja kuidas tekib hääl?
NÄRVISÜSTEEM JA MEELED
Närvid võimaldavad organismi eri osadel tegutseda ühtse tervikuna. Nad lähtuvad pea- ja seljaajust ning ulatuvad kõikidesse kehaosadesse, isegi hammastesse ja luudesse. Aju ehitust, närvisüsteemi talitlust ning koostööd meeleelunditega selgitab närvide ja meelte osa.
TOITUMINE. HAMBAD. SEEDE- JA ERITUSELUNDKOND
Toitumine on vajalik elu säilitamiseks, aga ka maitsmisnaudingu saamiseks. Toitumise toas selgitame, milline on tervislik toitumine ja millest on tingitud toitumishäired. Hambatuba esitleb tagasivaadet ajaloolistest hambaravitoolidest ning hambaarstiinstrumentidest.
DNA ja 100 000 KORDA SUURENDATUD RAKUMUDEL
Inimese keha kõige väiksem ehituslik üksus on rakk. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. Raku sisemust, erinevaid rakutüüpe ja nendest moodustunud maalilisi kudesid tutvustame rakutoas, kus saab kuulata ka 7-minutilist elektroonilist loengut raku ehitusest.
MÄRGPREPARAADID
Eesti Tervisemuuseumi kogu täienes 2020. aasta veebruaris 40 ajaloolise märgpreparaadiga, mille annetas meile Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) patoloogiaosakond. Konserveerimislahuses säilitatud elunditel on näha haruldased haigusjuhtumid ja väärarengud.
Märgpreparaate hakkasid anatoomid-patoloogid valmistama 17.-18. sajandil. Tänapäeval on märgpreparaatide valmistamise asendanud elundite plastineerimine ja 3D pildil põhinevate virtuaalsete keskkondade loomine anatoomia ja patoloogia õpetamiseks.
