Aasta õnnenäitust
Eelmise aasta mais avasime vaimsest tervisest jutustava näituse “Palju õnne!?”, mida saab veel selle nädala jooksul külastada. Kuigi arutelud tervise osas peaksid olema alati tabudevabaks osaks meie igapäevaelus, muutis pandeemiast tulenev eriolukord nende teemade käsitlemise eriti aktuaalseks. Käesolev aasta on küll viiruselaine osas rahulikum, kuid selle võrra on olukord Euroopas selle sajandi pingeliseim, mõjutades ka kohalikke elanikke otsesemalt või kaudsemalt, mistõttu ei pääse me näituse põhiteemast üle ega ümber.
Õnnelikkuse erinevad tahud
“Palju õnne!?” eesmärgiks oli vastata õnnelikkusega seotud küsimustele, pakkuda inspiratsiooni ning jagada konkreetseid nippe oma vaimse tervise parandamiseks. Selleks vaatlesime, mis õnn üldse on ning kuidas seda mõõta ning uurisime geneetika ja inimeste enda valikute mõju täisväärtusliku elu saavutamiseks. Loomulikult sai kajastatud vaimne tervis ka ajukeemia kaudu ning maailma eri riikide kontekstis.
Räägime noortega
Uue näituse taustal käivitasime ka uued muuseumitunnid meie haridusprogrammis, et rääkida õnnest ja vaimsest tervisest noortega lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Samuti püüame alati ka nii materjalide kui infopäevade kaudu kõigile õpetajatele tuge pakkuda. Tänu positiivsele tagasisidele otsustasime ka eraldi töötoad täiskasvanutele teha, et rääkida ühest meid kõiki puudutavast murekohast – tööõnnest.
Eksperdid muuseumis
Paljud näituse sisulise standardi hoidmiseks kaasatud eksperdid pakkusid võimaluse ka publikul endaga kohtuda. Teiste seas aitas psühholoog Andero Uusberg mõista meeste tundeid, pereterapeut Triin Kahre jagas teadmisi teismelistega toimetulekuks, ajuteadlane Jaan Aru selgitas meie peas toimuvat ning unetehnoloog Kene Vernik õpetas hea une tehnikaid. Sama tegus oli ka muuseumi oma meeskond – podcast Sünaps rääkis õnnesärgist, üksildusest ja õnneindeksist ning veebiblogis jagasime lugusid igavlemisest, õnnelikest naabritest, rahast ja Eestist maailma õnneedetabelis
“Palju õnne!?” pälvis eelmisel sügisel muuseumiroti auhinna näituse innovatiivsuse, teaduspõhisuse ja aktuaalsuse eest. Loodame, et ka publik on sellega päri. Aga kõigile neile, kellel selle nädala jooksul siiski muuseumisse tulla ei õnnestu on meil ka üks hea uudis – oleme pannud terve näituse kaante vahele, mis annab ka näitust külastanud publikule võimaluse oma raamaturiiulil vaimse tervise teemasid uuesti meenutada.
Näitus valmis tänu Tervisekassa, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Teadusagentuuri rahalisele toetusele.
