Tervisemuuseumi podcast SÜNAPS vahendab ja ühendab lugusid inimkehast, meditsiiniajaloost ja popkultuurist. Sünaps on Eesti Keele Instituudi poolt välja antud auhinna “Selge sõnum 2022” laureaat ja Eesti Teadusagentuuri poolt riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija 2023.
Sünapsit pääsete kuulama siit veebilehelt. Samuti vahendavad Tervisemuuseumi taskuhäälingut Spotify, Apple Podcast ja Simplecast.
Kuula saateid!
Punase-rohelise värvipimedust esineb keskmiselt ühel mehel kaheteistkümnest ja ühel naisel kahesajast. Millised on erinevad värvitaju häired ja nende tekkepõhjused? Kas värvipimedus saab elu jooksul muutuda ja kas sellele on leevendust? Kuidas mõjutavad need häired igapäevaelu? Saatekülaline on Ida-Tallinna Keskhaigla Oftalmoloogiakeskuse arst-resident Martin Toomas Sõmera. Loe edasi…
Parimad toiduelamused sünnivad meelte koostoimes. Kuidas me lõhnu ja maitseid tajume ja mil moel toidutehnoloogia seda mõjutab? Miks on jäätis vastupandamatum kui varsseller ja kuidas toimib lõhnaturundus? Kas haistmismeelt saab treenida? Mis on anosmia ja kuidas lõhnataju kadumisest taastuda? Neil ja veel paljudel teemadel räägib Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor, lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene. Loe edasi…
Sünapsi avalikul salvestusel Arvamusfestivalil 9. augustil Paides kohtusid perearst ja arstiteadlane Marje Oona, sotsiaalteadlane Marko Uibu ning Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets. Ühiselt arutlesime ebaravi olemuse, mõju ja leviku üle ning vastasime publiku küsimustele. Loe edasi…
Kuidas aju nägusid töötleb? Milles väljendub näopimedus ja kas nägudemälu on treenitav? Kuidas mõjutab nägude tuvastamise võimet stress ja alkohol? Mis aitab möödunud sündmusi võimalikult täpselt kirjeldada? Millised on viimaste aastakümnete peamised arengud ülekuulamispsühholoogias? Saates räägib oma uurimisvaldkonnast Tallinna Ülikooli õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask. Loe edasi…
Tervist toetava keskkonna loomise ja hoidmise üheks eelduseks on erinevate eluvaldkondade ja elanikkonna koostöö. Kuidas elanikkonna tervisekäitumist toetada ja edendada? Mis on tervise- ja heaoluprofiil ning kuidas seda kasutada? Mis põhjustel elavad Põlvamaa mehed tervena statistiliselt vähem kui Eestis keskmiselt? Millised on need sihtrühmad, kellest tõenduspõhises tervisedenduses lähtutakse? Hooaja viimases saates avab teemat Tervise Arengu Instituudi paikkondade tervise edendamise osakonna juhataja Triinu Purru. Loe edasi…
Millega saab aidata logopeed ja milliseid töövahendeid teraapias kasutatakse? Kuidas toetada lapse kõne arengut? Mida saab teha, kui mureks on kogelus või neelamisraskused? Mil viisil hoolitseda oma hääle eest? Kuidas koostöös logopeediga iseeenda või lähedase teraapiale parimal moel kaasa aidata? Saates räägivad oma erialast Eesti Logopeedide Ühingu eestseisuse liikmed Helje Möller ja Aaro Nursi. Loe edasi…
Milline on hea liikleja ja kuidas teha nii, et kõik liikluses osalejad jõuaksid koju sujuvalt ja vigastusteta? Kuidas oleme kohanenud elektritõukeratastega ja mida nendega sõites meeles pidada? Mil moel on muutunud viimaste aastakümnete jooksul Eesti üldine liikluskultuur? Saatekülaline on Transpordiameti liiklusekspert Villu Vane. Loe edasi…
Millal algas Eestis veredoonorlus ja millistele tingimustele pidi doonor algusaegadel vastama? Kuidas vereandmine toimus? Milliste vahenditega on meie veredoonoreid läbi aegade tänatud ja motiveeritud? Kuidas kohanes Verekeskus muutunud oludega taasiseseisvunud Eestis? Millised piirangud kehtivad vereandjale tänapäeval ja kuidas protseduuriks valmistuda? Verekeskuse ajaloost ja doonorlusest räägib Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse juhataja Ave Lellep. Loe edasi…
Kuidas esinedes või võisteldes ärevusest läbi tulla ja millega saab aidata esinemispsühholoog? Milliste väljakutsetega võib esineja elukaare jooksul kokku puutuda ja mida võiks silmas pidada psühholoogiliselt vastutustundlik juhendaja? Miks on hea aeg-ajalt kaotada? Teemasid aitab avada spordipsühholoog ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog Elina Kivinukk. Loe edasi…
Meditsiini areng on tõstatanud eetilise küsimuse, kas elu säilitamine igal tingimusel läheb kokku inimväärikuse ja patsiendi autonoomiaga. Kuidas teha nii, et inimese tahe oma elu lõpu osas oleks läbimõeldud ja jõuaks tema soovi korral õigeaegselt meditsiinisüsteemi ja lähedasteni? Seda olukorras, kui inimene ise enam trauma või pöördumatu haiguse tagajärjel ei suuda väljendada oma otsust ravi jätkamiseks või keelamiseks. Valitsuse töölauale jõudvast elulõpu tahteavalduse eelnõust, selle taustast ja tähtsusest räägib praktilise filosoofia professor, Riigikogu liige ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop. Loe edasi…
Millal saab helidest müra ning kuidas on sellega seotud stress, võimalikud unehäired ja südame isheemiatõbi? Millised on peamised keskkonnamüra allikad ning millest räägivad Tallinna ja Tartu mürakaardid? Kas müraga on võimalik harjuda ja kuidas end soovimatu müra eest kaitsta? Müra tervisemõjudest räägib keskkonnatervishoiu spetsialist Triin Veber. Loe edasi…
Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud ning advokaadibüroo Ellex Raidla juhtivpartner ja vandeadvokaat Ants Nõmper räägib meditsiiniõigusest. Millised on meditsiiniõiguse peamised põhimõtted? Mis on patsiendi kolm kohustust ja kas patsiendi tahe on alati ülimuslik? Kuidas toimub meditsiinisüsteemis õiguslike vaidluste lahendamine? Mida reguleerib patsienditestament ja millised muutused selle vormistamises lähiajal toimuvad? Kuidas reguleerida ebaravi ning mida õpetas õigussüsteemile koroonapandeemia? Loe edasi…
Psühholoog ja unetehnoloog Kene Vernik räägib levinumatest parasomniatest ehk unehäiretest, millega kaasnevad ebatavalised liigutused, emotsioonid, tajud ja unenäod. Mis võib panna inimese magades kõndima ja kuidas võiks temaga sel juhul käituda? Kuidas tekib unehalvatus ja luupainajaefekt? Kas unes söömine on müüt või mitte? Lisaks palju muud. Loe edasi…
Tervise Arengu Instituudi tervise ja heaolu edendamise keskuse laste ja noorte valdkonna juht Tiia Pertel kirjeldab lastele suunatud uimastiennetuse põhimõtteid. Kuidas on uimastiennetus ajas muutunud ja mis muudab mõne meetme tõhusamaks kui teised? Miks hirmutamine ei toimi ja kas teadlikkuse tõstmiseks piisab ühest loengust? Milline on uimastiennetust toetav keskkond? Loe edasi…
Neuroteadlane Jaan Aru räägib ajust, loovusest ja eneseteostusest. Kuidas lasta ajul end üllatada, kust tulevad uued ideed ja kuidas suhestub loovus loogikaga? Milleks teha teadlikult pause? Kuidas muutub loovus elukaare jooksul? Millised on praeguse koolisüsteemi kitsaskohad ning kuidas soodustada õppetöös veelgi enam loovust ja eneseteostust? Loe edasi…
Sünapsi neljanda hooaja avasaate külalisteks on Uneversumi kolme näituse kuraatorid Ülle Kask, Annely Kaldoja ja Sandra Nuut. Juttu tuleb magamise olulisusest, unenägudest, inspiratsioonist ning ajast ja ruumist unele. Kuidas und hinnata ja luua endale head tingmused kosutavaks uneks? Kas unekäsitlus on ajaloos muutunud? Mil viisil näitlejad ja muusikud unenägusid kasutavad? Miks ja kuidas sündis kolmel muuseumil mõte näituseid ühiselt teha ning mida neilt näituselt leiame? Piilume ka saatekülaliste magamistuppa ja unerituaalidesse. Loe edasi…
Kolmanda hooaja viimases saates räägime unenägudest ja loeme ette valiku muuseumi virtuaalnäitusele “Unelood” saadetud lugudest. Külaline on Tervisemuuseumi teadur ja virtuaalnäituse kuraator Anna Rinaldo. Loe edasi…
Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo sirvis hoidlas endisaegseid eneseabiraamatuid. Millele need keskenduvad ja kuidas on sõnumid ajas muutunud? Kas tollased õpetussõnad kõnetavad ka tänapäeval? Loe edasi…
Teenistus Nõukogude armees polnud kutsuv väljavaade ning paljud noormehed püüdsid sellest pääseda läbi psühhoneuroloogiahaiglate. Millega pidi arsti jutule tulnud patsient arvestama ja mida sagedamini kurdeti? Millistes piirides said psühhiaatrid vastu tulla? Meenutab pikaaegne ja teenekas Tallinna Vabariikliku Psühhoneuroloogiahaigla peaarst, psühhiaater ja seksuoloogiakabineti juhataja, Arvo Haug. Loe edasi…
Tärkava roheluse taustal tulevad jutuks levinumad kevadised taime- ja kemikaalimürgistused koos nende ennetuse ja esmaabiga. Lisaks lugusid rästikust ja alanud seenehooajast. Selgitusi ja elulisi näiteid jagab Terviseameti Mürgistusteabekeskuse mürgistusteabe osakonna juhataja Mare Oder. Loe edasi…
Kliinik32 ortodont dr Kirsten Nigul räägib hea hambumuse olulisusest ja võimalustest lõualuude ja hammaste asendite korrigeerimiseks. Millega peab arvestama breketeid või kapesid kandes ning kuidas sel ajal oma hammaste eest hoolitseda? Mis tingib ortodontilise ravi pikad järjekorrad ja kui kaua ravi keskmiselt kestab? Loe edasi…
Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog dr Ulvi Loite räägib sünnimärkidest. Kas sünnimärkidel on kehas mingi ülesanne ja kas need vajavad erilist hoolt? Kui sageli oma sünnimärke kontrollida ja mida nende juures jälgida? Mis on inetu pardipoja meetod? Kuidas ja miks kaitsta oma nahka liigse UV-kiirguse eest? Loe edasi…
Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse tegevjuht ja kliiniline psühholoog Pille-Riin Indermitte räägib, kuidas meelelahutusest võib kujuneda sõltuvus ja mis seda iseloomustab. Milline mõju on olnud hasartmängude liikumisel digiruumi ning milliseid tundeid tekitavad laialt levinud hasartmänguportaalide reklaamid sõltuvushäirega inimestes? Millised on levinumad hasartmängudega seotud müüdid? Kust leida abi? Loe edasi…
Tervisemuuseumi välinäituse “Karskelt, kultuurselt või põhjani? Karskusliikumine ja alkoholipoliitika Eestis” kuraator ning muuseumi peavarahoidja Eero Kruusmaa räägib, kuidas on läbi aja muutunud alkoholitarvitamisega seotud hoiakud. Millega tegeles karskusliikumine sada aastat tagasi ja kas kõik seltsid olid alati ühel meelel? Kuidas mõjutas karskusseltside tegevust nõukogude okupatsioon ja milliseid muutusi tõi alkoholipoliitikasse Eesti taasiseseisvumine? Loe edasi…
Sotsiaalministeeriumi soovahetuse arstliku ekspertiisikomisjoni esimees ja Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku viljatusravikeskuse naistearst Kai Haldre räägib soolisest ebakõlast ja soolisest üleminekust Eesti kontekstis. Kui palju inimesi on soolist üleminekut toetavate tervishoiuteenuste sooviga arstliku ekspertiisikomisjoni poole pöördunud ja mis neid seal ees ootab? Millistest põhimõtetest komisjon ja tervishoiusüsteem lähtub? Millised on riskid ja ohud? Mida võib tuua tulevik ning mida paneb kogenud arst seksuaaltervisest kõnelejatele südamele? Tegemist on jätkusaatega sarnasel teemal eetris episoodile Sünaps #59 – Sugu ja sooline enesemääratlus. Loe edasi…
Psühholoog ja koolitaja Andero Teras räägib liikumisaasta valguses liikumispsühholoogiast. Kuidas leida motivatsiooni liikumiseks ja hoida liikumisharjumust? Kuhu kaob liikumisrõõm ja kuidas toetab treening vaimset tervist? Kas ja kuidas julgustada lähedasi rohkem liigutama? Loe edasi…
Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder räägib levinumatest mürgistustest ja nende ennetamisest. Mida kannatanu abistamisel silmas pidada ja millised on aegunud esmaabivõtted? Millal ja kuidas kasutada söetablette? Saate teine pool keskendub talve- ja pühadehooaja eripäradele. Loe edasi…
Tallinna Ülikooli nooremteadur Sara Arumetsa aitab paremini mõista soolise enesemääratlusega seotud teemasid ja mõisteid. Loe edasi…
Kultuuriloolane ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Marju Kõivupuu räägib Eesti kalmistukultuurist.
Kuidas omandada teadmised ja oskused kalmistul käitumiseks? Loe edasi…
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kaasprofessor Merle Talvik ja seeniorõde Tiia Muts meenutasid lugusid õdede tööelust nõukogude perioodil. Loe edasi…
Kardioloog ja arstiteadlane dr Margus Viigimaa räägib südametervisest. Milliseid tervisenäitajaid võiks iga inimene enda kohta teada? Loe edasi…
Logopeed, Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor ja Eesti Lugemisühingu düsleksia osakonna juht Kadi Lukanenok räägib düsleksiast ja lugemisraskusest. Loe edasi…
Tervise Arengu Instituudi eksperdid Alice Haav ja Tagli Pitsi jagasid teadmisi laste ja noorte liikumisest ja toitumisest. Loe edasi…
Lugu omas ajas uuenduslikust ja elupäästvast arstiriistast, mida hoiti üle saja aasta saladuses. Miks ja kuidas oli see võimalik ning mil määral sünnitusabitange tänapäeval kasutatakse, selgub kuulates. Loe edasi…
Mis kotikesi osa inimesi endale ülahuule alla topivad ja miks nad seda teevad? Räägime muuhulgas, mille poolest huuletubakas erineb nikotiinipatjadest. Selgub, kas snus on hea alternatiiv suitsetamisele. Loe edasi…
Kliinik32 näo- ja lõualuukirurg dr. Reet Pallase räägib lähemalt tarkusehammastest. Kas tarkusehambad peab alati eemaldama? Millistel juhtudel ja miks seda tehakse? Kuidas protseduur toimub ja mil moel sellest võimalikult muretult taastuda? Veel tuleb juttu hambatraumade korral tegutsemisest. Vastuse saavad ka paar kuulajaküsimust. Loe edasi…
Tervisemuuseumi ekspert Katriin Kütt-Oad räägib seksuaalhariduse vajalikkusest ning oma magistritööst “Noorte arusaam ja ootused seksuaalharidusest”. Kuidas toetab eakohane ja tõenduspõhine seksuaalharidus inimeseks olemist? Millest tunnevad seksuaalhariduse osas puudust koolinoored ise? Loe edasi…
Ajaloolase ja raamatu “Väike tätoveerimiskultuuri teejuht” autori Riho Paramonoviga räägime tätoveerimise arenguloost Eestis. Millal tätoveerimine meie aladele jõudis ja kuidas on sellesse eri ajastutel suhtutud? Loe edasi…
Eesti Pimedate Liidu esimees ja ligipääsetavuse konsultant Jakob Rosin räägib pimedatele ja vaegnägijatele suunatud abivahenditest ning tehnoloogialahendustest. Mida sagedamini kasutatakse ja mida tasub sisuloojatel, korraldajatel ja arendajatel pidada silmas, et erivajadusega inimene tunneks end ka virtuaalmaailmas ühiskonna väärtusliku osana? Loe edasi…
Ajaloolane ja Tervisemuuseumi teadur-kuraator Anna Rinaldo räägib Vabadussõja-aegsest meditsiinisüsteemist. Millistes oludes olime riigina enne sõja puhkemist ning kuidas toimis meedikute töö lahinguväljalt haiglani. Milline roll oli sõjas vabatahtlike tegevusel? Loe edasi…
Lugu vasakukäelisusest, vasakukäelistest ja sellest, miks on püütud ajaloos õpetada inimesi parema käega kirjutama. Kas vasakukäelised on loominguliselt andekamad ja kuidas käelisus kujuneb? Mis on Leftorium ja ambidekstria? Loe edasi…
Charles Darwin polnud kaugeltki esimene ega viimane, kes selle teema üle juurdles ning tänaste teadmisteni jõudmiseks oma osa andis. Mida arvati liikide tekkest enne teda? Loe edasi…
Lugu sellest, mis põhjustab luksumist. Kas see võib olla ohtlik? Kuidas luksumisest kiiresti vabaneda? Kui pikalt peab luksuma, et saavutada Guinnessi rekord? Loe edasi …
Intervjuusarja kolmandas loos räägime Tervisemuuseumi teaduri ning väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia!” kuraator Anna Rinaldoga lähemalt lastehalvatusest ehk poliomüeliidist. Mis haigusega on tegemist, millised olid sellega seotud müüdid ja kuidas tuldi toime epideemiaga Eestis? Muuhulgas selgub, mis on raudne kops. Loe edasi …
Intervjuusarja teises loos räägime Tervisemuuseumi teaduri ning väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia!” kuraator Anna Rinaldoga lähemalt tuberkuloosist. Mis haigus see on ja kuidas võideldi sellega sadakond aastat tagasi Eestis? Millises seisus oleme tuberkuloosiga tänapäeval? Muuhulgas selgub, kes või mis on tiisiker. Loe edasi …
Koos Tervisemuuseumi teaduri ning uue väli- ja virtuaalnäituse “Jälle see pandeemia” kuraatori Anna Rinaldoga räägime pandeemiatest Eestis ning näituse sünniloost. Millised on olnud levinumad nakkushaigused ajaloos, kuidas sündisid valikud näituse materjali koostamisel ja miks oleks kasulik antud näitust külastada? Mis vahet on pandeemial ja epideemial? Loe edasi …
Lugu sellest, kust pärineb komme anda uusaastalubadusi ja kuidas liigutada mäge. Millised on levinumad lubadused ja kuidas seada eesmärke nii, et need suurema tõenäosusega teoks teha? Miks uusaastalubaduste täitmine sageli ebaõnnestub? Loe edasi …
Lugu teooriast, mis otsib vastust küsimusele, miks jääb esmaabi vajav kannatanu mõnikord tähelepanuta. Miks kõrvalseisja efekt tekib ja kas see on alati niimoodi? Kuidas teha nii, et kõrvalseisjast saaks õnnetuspaigas aktiivne abiline? Loe edasi …
Lugu õnnest ja ÜRO õnneraportist. Kas õnnetunnet saab mõõta ja millist kasu see meile toob? Kui õnnelikud on eestlased võrdluses teiste riikidega? Mis riik on Dystopia? Loe edasi …
Lugu kondoomide ajaloost. Prantsuse ümbrikud, inglise vihmakuued ja krokodillisõnnikust veeretatud kuulikesed. Mil viisil on end kaitstud soovimatu raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste eest? Millised olid esimesed kondoomid ja kuidas neid kasutati? Millal jõudis kondoom Eestisse ning mida kujutab endast femidoom? Loe edasi …
Lugu sõrmejälgedest. Kuidas sõrmejäljed tekivad, kas need elu jooksul muutuvad ja milleks neid on ajaloos kasutatud? Kas kaksikutel on ühesugused sõrmejäljed ja kas sõrmejälgi on võimalik muuta? Loe edasi …
Lugu verest ja veregruppidest. Millest veregrupid sõltuvad, kes on universaaldoonor ja kes universaalpatsient? Millise veregrupiga inimesi on Eestis kõige rohkem ja kuidas on võimalik oma veregrupp teada saada? Loe edasi …
Lugu sellest, miks muuseumides väsimine pole häbiasi, mis muuseumiväsimust põhjustab ja kuidas disainiga luua paremat külastajakogemust.Loe edasi …
Lugu sellest, kuidas mõisteti, et suitsetamine on tervisele kahjulik ja mil viisil on seda maailmas viimastel aastakümnetel järjepidevalt piiratud. Milline riik maailmas keelustas esimesena suitsetamise siseruumides? Millal keelati suitsetamine lennukites? Kas kortermaja rõdul tohib suitsetada või mitte? Kas hirmsad pildid sigaretipakkidel täidavad oma eesmärki? Loe edasi …
Naba – seeaegade jooksul ootamatult palju intriige ja elevust tekitanud kehaosa. On see üldse kehaosa või lihtsalt nabanöörist jäänud arm? Kas naba kuulub mõnesse elundkonda? Räägime ka nabanöörist, nabakujust, nabatsensuurist ja nabavildist. Millist rolli mängivad naba ajaloos Marilyn Monroe, Ursula Andress, Madonna ja Cher? Loe edasi …
Lugu laborilihast ja sellest, kuidas põhimõtteliselt on võimalik kasvatada lihatükke ka iseenda rakkudest. Kas laboriliha on toidutööstuse tulevik? Kui kaugel selle arendustega ollakse ja millised on suurimad kitsaskohad? Loe edasi …
Lugu omapärasest suupistest – hematogeenist, mida rahvasuus ka apteegišokolaadiks ja härjavereks nimetatakse. Tänapäeval batooni kujul tarbitav toidulisand töötati algselt välja hoopis vedelaks ravimiks. Uurime, kus ja kuidas seda valmistama hakati, millest seda tänapäeval tehakse ning kas juttudele selle positiivsest mõjust tervisele on alust? Loe edasi …
Hinnanguliselt jõuab igal aastal Läänemerre kuni 2200 tonni ravimijääke. Kuidas need sinna jõuavad ja mil moel mõjutavad ravimijäägid keskkonda ning kas vastab pisutki tõele linnalegend, et Thames´i jõe angerjad on vees sisalduvatest uimastijääkidest pilves? Loe edasi …
Mis ühendab Kanye Westi ja Valdur Mikitat? Üks võimalikest vastustest on võime kogeda sünesteesiat ehk meeltesidestatust. Esmapilgul ulmelisena tunduvat nähtust kogeb eri vormides hinnaguliselt 4% inimkonnast. Loe edasi …
Sel korral on teemaks kehavedelik, mille kohta võib kohata väljendit “inimkeha saladused”, sest seda pole silmaga näha ega kõrvaga kuulda. Ometi, on selle mõju kehale vähemalt sama oluline kui süljel, verel või liigesevõidel. Õpime paremini tundma lümfi ja lümfiringet. Mis see on, mida teeb ja kuidas keha ning tervist mõjutab? Loe edasi …
Teemaks on popkultuuris figureeriv süsimusta huumori valdkonda kuuluv auhind, mida keegi saada ei taha. Auhind omistatakse postuumselt inimesele, kes on teinud märkimisväärseid pingutusi, et end inimkonna genofondist eemaldada. Sealjuures on olulised ka stiilipunktid. Kas see on päriselt olemas ja miks kannab just Inglise loodusuurija nime. Loe edasi …
Biokompetentsi Keskuse (BIoCC) teadus- ja arendusjuht Epp Songisepp räägib probiootikumidest: milliseid ja milleks on olemas ning mida arvesse võtta nende toidulisandina tarbimisel? Pöörame tähelepanu ka värskematele bakteritega seotud arendustele toidu- ja toidulisandite vallas. Intervjuu valmis laiendamaks Tervisemuuseumi näitust “Mina, superorganism”. Loe edasi …
TÜ Eesti Geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org räägib sellest, kuidas hügieen tänapäeval mõjutab meie bakterikooslusi ja tervist, kummutab mitmeid bakteritega seotud müüte, selgitab valdkonnas kasutatavaid mõisteid ja tutvustab teadusuuringuid leidmaks seoseid mikrobioomi ja inimeste tervise vahel. Loe edasi …
Jaapanis loodud üksilduse ministeeriumist inspireerituna on vaatluse all üksildus kultuuriloos ja paljude inimeste igapäevaelus. Kuidas üksildus inimest ja laiemalt ühiskonda mõjutab ja kas selle leevenduseks annab midagi ära teha? Loe edasi …
Rahvusvahelisest juhtkoerte päevast inspireeritud osas on vaatluse all just nende väärtuslike abiliste ajalugu ja tänapäev. Kuidas juhtkoeri treenitakse ja mida nad teha oskavad? Kuidas juhtkoertega kohtumisel käituda? Loe edasi …
Kust pärineb mõiste karjaimmuunsus, mida see tähendab ja kui tõenäoline on saavutada kollektiivkaitse COVID-19 kontekstis? Episood on valminud koostöös algatusega “Kust sa tead?”, mille eesmärk on pakkuda ühiskonnas aktuaalsetele teemadele teadus- ja tõenduspõhist tuge. Loe edasi …
Tänaseks teemaks on meie oma muuseumi sünnilugu. Millal ja millistes oludes Tervisemuuseum … või sel ajal Eesti Tervishoiu Muuseum loodi ning mida selle algusperioodi näitustel näha sai. Kuidas muuseumis raadiosaadet tehti ja anti välja nii palju trükiseid, et neist saanuks laduda riida, mis ületanuks 70 meetriga Eiffeli torni kõrguse. Muuhulgas selgub, kus olid 1935. aastal Tartu kõige ilusamad sirelid. Loe edasi …
Insuliini on tervishoius diabeedi leevenduseks kasutatud nüüdseks pea 100 aastat. Räägime, kuidas selleni jõuti ja mida tähendas diabeedi diagnoos enne seda. Loe edasi …
Käesolev Sünapsi episood räägib loo toitvast, soodsast ja kollasest vahepalast toidumenüüs. Praegu küll, aga veel kolmkümmend aastat tagasi polnud paljud eestlased seda vilja iialgi maitsnud. Võimalik on, et näiteks kolmekümne aasta pärast banaane enam maailmas piisavalt ei kasva ja poest neid ei saa. Miks on banaani praegu poes nii palju, kus ja kuidas seda toodetakse ning milline on banaani õiglane hind? Loe edasi …
Miks sööb inimene ära suure paki krõpsu või kolm šokolaadi, kuigi teab, et nii suures koguses pole see üldse tervislik ega söö spinatit või kõrvitsasuppi või vartki sellerit kuigi see võib sealjuures – oi, kui kasulik olla? Toidu söömisega käivad kaasas maitsed ja emotsioonid. Magus, hapu, soolane, kibe ja umami. Õpime paremini mõistma viiendat põhimaitset, mis paljudele tundmatu ja kudas on sellega seotud tänapäeva toiduainete- ja keemiatööstus. Loe edasi …
Öeldakse, et mõned inimesed on õnnesärgis sündinud. Kust selline ütlus tuleb ja kuidas on seda läbi aegade tõlgendatud filmides, kirjanduses ja päris elus? Milline näeb õnnesärk välja päriselt? Loe edasi …
Lugusid esimesest vaktsiinist ja haigusest, mis tänu vaktsineerimisele on maailmast kadunud. Mille poolest erinevad varioleerimine ja vaktsineerimine? Kuidas tehti avalikke näidispookimisi. Mil moel seonduvad selle kõigega Briti aristokraat Mary Wortley Montagu, doktor Edward Jenner ja lehm nimega Blossom? Loe edasi …
Pimesool tuleb tavaliselt jutuks, kui keegi sellega arsti vastuvõtule satub. Kus pimesool asub, mida teeb ja kas see võib ka millekski vajalik olla? Lisaks lugusid pöörasest vene kirurgist ning otsapidi kosmoselendudestki. Loe edasi …
Hügieenisarja viimases osas keskendume intiimhügieeni ajaloole. Kas talutares kanti aluspükse? Mis olid “lakaga püksid”? Kuidas hoolitseti enda eest menstruatsiooni ajal? Millest olid tehtud esimesed hügieenisidemed? Loe edasi …
Alustame keskaegse toidulaua ja söömiskommetega ning lõpetame etiketisoovitustega õhtusöögiks aastast 1932. Kas keskajal joodi vett? Mida tähendab pudru “silumine”? Tsiteerime “Moodsa elu leksikoni” – kuidas hästiorganiseeritud majapidamises valmistuti söögiajaks ja mil viisil töörib tark ema lauas koosolijate keskustelu? Loe edasi …
Kuidas valmisid ja millest olid tehtud esimesed hambaharjad? Mil viisil on hammaste eest läbi aegade hoolt kantud ja kuidas jõudis see komme meie maale? Vahendame soovitusi suutervise tarbeks aastast 1911. Loe edasi …
Tualett, klosett, kemmerg, käimla, peldik, sitamaja, väljakäik, vets või nuusnik? Vastuse saavad küsimused, millal jõudsid käimlad taluõuedele ja millega pühiti siis, kui ajalehti veel ei trükitud. Loe edasi …
Seebikeetmisest, tuhaleelisest ja Saunavanast. Kuidas saada puhas pesu väikese aja- ja seebikuluga? Kuidas pesid pesu meremehed?CLoe edasi …
Täna räägime keha- ja olmeparasiitidest. Kuidas suhtuti vanasti täidesse, lutikatesse, kirpudesse ja prussakatesse ning nendest vabaneda püüti? Muuhulgas tuleb juttu ka Tartu Narva mnt ühikast Mordorist ja semiootik Juri Lotmani mälestustest II maailmasõja päevilt. Loe edasi …
Saunatamise traditsioon on väga vana. Sauna roll meie kultuuriloos on kindlasti oluliselt laiem, kui ainult pesemiskoht. Saun oli lõõgastus- ja tohterdamiskohaks. Saunas sünniti, sauna viidi surema surijaid. Saun sobis ka vaesema rahva elamuks. Juttu tuleb kupupanemisest ja “triikimisest” ning vastuse saab küsimus, kas saunik pidi saunapäevaks välja kolima. Loe edasi …
Teemaks on endisaegne suhtumine pesemisse ja kehalõhnadesse. Vastuse saab küsimus, kui tihti end 150 aastat tagasi keskmiselt pesti ning jagatakse soovitusi, kuidas pesta end nagu 1913. aasta kooliõpilane. Loe edasi …
Mis on must ja kes on puhas? Üheksa-osalise saatetsükli avaosas selgub, et see polegi nii üheselt mõistetav. Kes on tervise-, puhtuse- ja hügieenijumalanna Hügieia? Kuidas kirjeldas eestlaste puhtust Karl Ernst von Baer? Mis on mustusefilosoofia? Loe edasi …
Kunsti ja anatoomia piirialal kohtume plastineerimistehnika ja selle tuntuima meistri Gunther von Hagensiga. Peatume ka plastinaatidel Tervisemuuseumi kogudes. Loe edasi …
Mis on toidupüramiid, kust selline mudel tuleb ja kuidas on see ajas muutunud? Millal toidupüramiid loodi ning milliseid alternatiive maailmas veel kasutatakse? Loe edasi …
Viimastel aastatel on ka Eesti linnapilti ilmunud Ameerika-stiilis juuksuritöökojad või barbershopid. Lugusid parduripostidest ja aadrilaskmisest, mis võivad panna linnapilti ning juuksuriskäiku teise pilguga vaatama. Loe edasi …
Saame lähemalt tuttavaks esmaabikoolituste tagasihoidliku peaesinejaga, kelle malbete näojoonte taga on peidus enam kui sajandijagu salapära ja meditsiiniajalugu. Loe edasi …
