Taskuhääling Sünaps kutsub kuulama!

Tervisemuuseumi podcast elik taskuhääling SÜNAPS vahendab ja ühendab lugusid inimkehast, meditsiiniajaloost ja popkultuurist. Sünaps sähvib uute episoodidega iga nädala-paari tagant.

Põnevaid lühilugusid pääsete kuulama  siitsamast veebilehelt. Samuti vahendavad Tervisemuuseumi  taskuhäälingut Spotify, Apple Podcast ja Google Podcast. Jääge kuuldele!


Lugu kondoomide ajaloost. Prantsuse ümbrikud, inglise vihmakuued ja krokodillisõnnikust veeretatud kuulikesed. Mil viisil on end kaitstud soovimatu raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste eest? Millised olid esimesed kondoomid ja kuidas neid kasutati? Millal jõudis kondoom Eestisse ning mida kujutab endast femidoom? Loe edasi …


Lugu sõrmejälgedest. Kuidas sõrmejäljed tekivad, kas need elu jooksul muutuvad ja milleks neid on ajaloos kasutatud? Kas kaksikutel on ühesugused sõrmejäljed ja kas sõrmejälgi on võimalik muuta? Loe edasi …


Lugu verest ja veregruppidest. Millest veregrupid sõltuvad, kes on universaaldoonor ja kes universaalpatsient? Millise veregrupiga inimesi on Eestis kõige rohkem ja kuidas on võimalik oma veregrupp teada saada? Loe edasi …


Lugu sellest, miks muuseumides väsimine pole häbiasi, mis muuseumiväsimust põhjustab ja kuidas disainiga luua paremat külastajakogemust.Loe edasi …


Lugu sellest, kuidas mõisteti, et suitsetamine on tervisele kahjulik ja mil viisil on seda maailmas viimastel aastakümnetel järjepidevalt piiratud. Milline riik maailmas keelustas esimesena suitsetamise siseruumides? Millal keelati suitsetamine lennukites? Kas kortermaja rõdul tohib suitsetada või mitte? Kas hirmsad pildid sigaretipakkidel täidavad oma eesmärki? Loe edasi …


Naba – seeaegade jooksul ootamatult palju intriige ja elevust tekitanud kehaosa. On see üldse kehaosa või lihtsalt nabanöörist jäänud arm? Kas naba kuulub mõnesse elundkonda? Räägime ka nabanöörist, nabakujust, nabatsensuurist ja nabavildist. Millist rolli mängivad naba ajaloos Marilyn Monroe, Ursula Andress, Madonna ja Cher? Loe edasi …


Lugu laborilihast ja sellest, kuidas põhimõtteliselt on võimalik kasvatada lihatükke ka iseenda rakkudest. Kas laboriliha on toidutööstuse tulevik? Kui kaugel selle arendustega ollakse ja millised on suurimad kitsaskohad? Loe edasi …


Lugu omapärasest suupistest – hematogeenist, mida rahvasuus ka apteegišokolaadiks ja härjavereks nimetatakse. Tänapäeval batooni kujul tarbitav toidulisand töötati algselt välja hoopis vedelaks ravimiks. Uurime, kus ja kuidas seda valmistama hakati, millest seda tänapäeval tehakse ning kas juttudele selle positiivsest mõjust tervisele on alust? Loe edasi …


Hinnanguliselt jõuab igal aastal Läänemerre kuni 2200 tonni ravimijääke. Kuidas need sinna jõuavad ja mil moel mõjutavad ravimijäägid keskkonda ning kas vastab pisutki tõele linnalegend, et Thames´i jõe angerjad on vees sisalduvatest uimastijääkidest pilves? Loe edasi …


Mis ühendab Kanye Westi ja Valdur Mikitat? Üks võimalikest vastustest on võime kogeda sünesteesiat ehk meeltesidestatust. Esmapilgul ulmelisena tunduvat nähtust kogeb eri vormides hinnaguliselt 4% inimkonnast. Loe edasi …


Sel korral on teemaks kehavedelik, mille kohta võib kohata väljendit “inimkeha saladused”, sest seda pole silmaga näha ega kõrvaga kuulda. Ometi, on selle mõju kehale vähemalt sama oluline kui süljel, verel või liigesevõidel. Õpime paremini tundma lümfi ja lümfiringet. Mis see on, mida teeb ja kuidas keha ning tervist mõjutab? Loe edasi …


Teemaks on popkultuuris figureeriv süsimusta huumori valdkonda kuuluv auhind, mida keegi saada ei taha. Auhind omistatakse postuumselt inimesele, kes on teinud märkimisväärseid pingutusi, et end inimkonna genofondist eemaldada. Sealjuures on olulised ka stiilipunktid. Kas see on päriselt olemas ja miks kannab just Inglise loodusuurija nime. Loe edasi …


Biokompetentsi Keskuse (BIoCC) teadus- ja arendusjuht Epp Songisepp räägib probiootikumidest: milliseid ja milleks on olemas ning mida arvesse võtta nende toidulisandina tarbimisel? Pöörame tähelepanu ka värskematele bakteritega seotud arendustele toidu- ja toidulisandite vallas. Intervjuu valmis laiendamaks Tervisemuuseumi näitust “Mina, superorganism”. Loe edasi …


TÜ Eesti Geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org räägib sellest, kuidas hügieen tänapäeval mõjutab meie bakterikooslusi ja tervist, kummutab mitmeid bakteritega seotud müüte, selgitab valdkonnas kasutatavaid mõisteid ja tutvustab teadusuuringuid leidmaks seoseid mikrobioomi ja inimeste tervise vahel. Loe edasi …


Jaapanis loodud üksilduse ministeeriumist inspireerituna on vaatluse all üksildus kultuuriloos ja paljude inimeste igapäevaelus. Kuidas üksildus inimest ja laiemalt ühiskonda mõjutab ja kas selle leevenduseks annab midagi ära teha? Loe edasi …


Rahvusvahelisest juhtkoerte päevast inspireeritud osas on vaatluse all just nende väärtuslike abiliste ajalugu ja tänapäev. Kuidas juhtkoeri treenitakse ja mida nad teha oskavad? Kuidas juhtkoertega kohtumisel käituda? Loe edasi …


Kust pärineb mõiste karjaimmuunsus, mida see tähendab ja kui tõenäoline on saavutada kollektiivkaitse COVID-19 kontekstis? Episood on valminud koostöös algatusega “Kust sa tead?”, mille eesmärk on pakkuda ühiskonnas aktuaalsetele teemadele teadus- ja tõenduspõhist tuge. Loe edasi …


Tänaseks teemaks on meie oma muuseumi sünnilugu. Millal ja millistes oludes Tervisemuuseum … või sel ajal Eesti Tervishoiu Muuseum loodi ning mida selle algusperioodi näitustel näha sai. Kuidas muuseumis raadiosaadet tehti ja anti välja nii palju trükiseid, et neist saanuks laduda riida, mis ületanuks 70 meetriga Eiffeli torni kõrguse. Muuhulgas selgub, kus olid 1935. aastal Tartu kõige ilusamad sirelid. Loe edasi …


Insuliini on tervishoius diabeedi leevenduseks kasutatud nüüdseks pea 100 aastat. Räägime, kuidas selleni jõuti ja mida tähendas diabeedi diagnoos enne seda. Loe edasi …


Käesolev Sünapsi episood räägib loo toitvast, soodsast ja kollasest vahepalast toidumenüüs. Praegu küll, aga veel kolmkümmend aastat tagasi polnud paljud eestlased seda vilja iialgi maitsnud. Võimalik on, et näiteks kolmekümne aasta pärast banaane enam maailmas piisavalt ei kasva ja poest neid ei saa. Miks on banaani praegu poes nii palju, kus ja kuidas seda toodetakse ning milline on banaani õiglane hind? Loe edasi …


Miks sööb inimene ära suure paki krõpsu või kolm šokolaadi, kuigi teab, et nii suures koguses pole see üldse tervislik ega söö spinatit või kõrvitsasuppi või vartki sellerit kuigi see võib sealjuures – oi, kui kasulik olla? Toidu söömisega käivad kaasas maitsed ja emotsioonid. Magus, hapu, soolane, kibe ja umami. Õpime paremini mõistma viiendat põhimaitset, mis paljudele tundmatu ja kudas on sellega seotud tänapäeva toiduainete- ja keemiatööstus. Loe edasi …


Öeldakse, et mõned inimesed on õnnesärgis sündinud. Kust selline ütlus tuleb ja kuidas on seda läbi aegade tõlgendatud filmides, kirjanduses ja päris elus? Milline näeb õnnesärk välja päriselt? Loe edasi …


Lugusid esimesest vaktsiinist ja haigusest, mis tänu vaktsineerimisele on maailmast kadunud. Mille poolest erinevad varioleerimine ja vaktsineerimine? Kuidas tehti avalikke näidispookimisi. Mil moel seonduvad selle kõigega Briti aristokraat Mary Wortley Montagu, doktor Edward Jenner ja lehm nimega Blossom? Loe edasi …


Pimesool tuleb tavaliselt jutuks, kui keegi sellega arsti vastuvõtule satub. Kus pimesool asub, mida teeb ja kas see võib ka millekski vajalik olla? Lisaks lugusid pöörasest vene kirurgist ning otsapidi kosmoselendudestki. Loe edasi …


Hügieenisarja viimases osas keskendume intiimhügieeni ajaloole. Kas talutares kanti aluspükse? Mis olid “lakaga püksid”? Kuidas hoolitseti enda eest menstruatsiooni ajal? Millest olid tehtud esimesed hügieenisidemed? Loe edasi …


Alustame keskaegse toidulaua ja söömiskommetega ning lõpetame etiketisoovitustega õhtusöögiks aastast 1932. Kas keskajal joodi vett? Mida tähendab pudru “silumine”? Tsiteerime “Moodsa elu leksikoni” – kuidas hästiorganiseeritud majapidamises valmistuti söögiajaks ja mil viisil töörib tark ema lauas koosolijate keskustelu? Loe edasi …


Kuidas valmisid ja millest olid tehtud esimesed hambaharjad? Mil viisil on hammaste eest läbi aegade hoolt kantud ja kuidas jõudis see komme meie maale? Vahendame soovitusi suutervise tarbeks aastast 1911. Loe edasi …


Tualett, klosett, kemmerg, käimla, peldik, sitamaja, väljakäik, vets või nuusnik? Vastuse saavad küsimused, millal jõudsid käimlad taluõuedele ja millega pühiti siis, kui ajalehti veel ei trükitud. Loe edasi …


Seebikeetmisest, tuhaleelisest ja Saunavanast. Kuidas saada puhas pesu väikese aja- ja seebikuluga? Kuidas pesid pesu meremehed?CLoe edasi …


Täna räägime keha- ja olmeparasiitidest. Kuidas suhtuti vanasti täidesse, lutikatesse, kirpudesse ja prussakatesse ning nendest vabaneda püüti? Muuhulgas tuleb juttu ka Tartu Narva mnt ühikast Mordorist ja semiootik Juri Lotmani mälestustest II maailmasõja päevilt. Loe edasi …


Saunatamise traditsioon on väga vana. Sauna roll meie kultuuriloos on kindlasti oluliselt laiem, kui ainult pesemiskoht. Saun oli lõõgastus- ja tohterdamiskohaks. Saunas sünniti, sauna viidi surema surijaid. Saun sobis ka vaesema rahva elamuks. Juttu tuleb kupupanemisest ja “triikimisest” ning vastuse saab küsimus, kas saunik pidi saunapäevaks välja kolima. Loe edasi …


Teemaks on endisaegne suhtumine pesemisse ja kehalõhnadesse. Vastuse saab küsimus, kui tihti end 150 aastat tagasi keskmiselt pesti ning jagatakse soovitusi, kuidas pesta end nagu 1913. aasta kooliõpilane. Loe edasi …


Mis on must ja kes on puhas? Üheksa-osalise saatetsükli avaosas selgub, et see polegi nii üheselt mõistetav. Kes on tervise-, puhtuse- ja hügieenijumalanna Hügieia? Kuidas kirjeldas eestlaste puhtust Karl Ernst von Baer? Mis on mustusefilosoofia? Loe edasi …


Kunsti ja anatoomia piirialal kohtume plastineerimistehnika ja selle tuntuima meistri Gunther von Hagensiga. Peatume ka plastinaatidel Tervisemuuseumi kogudes. Loe edasi …


Mis on toidupüramiid, kust selline mudel tuleb ja kuidas on see ajas muutunud? Millal toidupüramiid loodi ning milliseid alternatiive maailmas veel kasutatakse? Loe edasi …


Viimastel aastatel on ka Eesti linnapilti ilmunud Ameerika-stiilis juuksuritöökojad või barbershopid. Lugusid parduripostidest ja aadrilaskmisest, mis võivad panna linnapilti ning juuksuriskäiku teise pilguga vaatama. Loe edasi …


Saame lähemalt tuttavaks esmaabikoolituste tagasihoidliku peaesinejaga, kelle malbete näojoonte taga on peidus enam kui sajandijagu salapära ja meditsiiniajalugu. Loe edasi …

Podcast Sünaps